Sõber jõudis endast viis aastat noorema neiuga koos olla napp pool aastat. Ühel hetkel hakati juba ühise elupinna mõtteid heietama ning fantaasiamängudes kardinaid välja valima. Seda suurema üllatuse sai noormees, kui teda asjade liiga kiire arenemise peale üle parda heideti. Tüüp oli armsamale kõrvarõngadki välja valinud, et need valentinipäeval pidulikul õhtusöögil üle anda. Ilmselt võib ta need iseendale kõrva riputada või uue naise ootuses tallele panna.

Väga tuttavlik oli tema lahkuminekujärgset tunnetemöllu kõrvalt vaadata. Sealt kumas läbi suur segadus — kas ta oleks saanud teha midagi paremini, et suhe võinuks jätkuda. Kõrvaltoonidena kostus kerget süüdistamist, et neiu ongi liiga noor hea ja turvalise valiku hindamiseks. Lõppakordina leiutas sõber keerukaid skeeme, kuidas kallim siiski tagasi võita. Pakkusin lahkelt oma abi ja olime valmis palkama harrastusnäitleja, kes pidi läbi viima lühikese etteaste keerukalt ettevalmistatud plaanis. Päris teatrietenduseks armastuse tagasikauplemine siiski ei läinud ja sain oma abikäe ulatada hoopis ühe kohtingukaaslase väljapakkumisega. Noorte kino-deit läks viisakalt ja kui sellest muud kaunist ei arene, siis vähemalt sain oma kassivas meeleolus semu kodunt välja.

Pärast sõbra kaotusvalule hoogsat kaasaelamist ja ärakuulamist oli aeg oma kapikollidega tõtt vaadata. Päris kindlalt saan väita, et mahajäetu roll on mahajätja omast kraad valusam ja sellega toimetulek võtab meeletult aega. Meenus, kuidas minuga suhtlus lõpetati mõistlikkuse printsiibi puudumise alusel. Ma lihtsalt polevat mõistlik inimene ja naisterahva ellu tuli uus ja ratsionaalsem isend. Tundsin end väga räbalalt ja käisin välja eriti kummalise kaardi — ehk võime niinimetatud seksisõpradeks edasi jääda? Kaart lükati kiirelt lauale tagasi, kuid see meeleheitlik samm jäi mulle teravalt meelde. Ilmselt pärast seda enesealandust otsustasin omakorda ise mõistlikuks hakata ja suhtes alati gramm vähem armastada kui teinepool mind. Selle kohta on suisa fraaski olemas: suhtes võidab see, kes vähem armastab.

Selle vähem armastamisega ja pidevalt enda korrale kutsumisega on muidugi omakorda paras peavalu. Siiski tundub see peavalu talutavam, kui taaskord teki all kägaras end haletseda ja hommikupudru seest pisaraid leida.