Meesülemus: mul on kõrini, et naisalluv minuga pidevalt flirdib
Olen praegusel tööpostil olnud umbes neli kuud. Meil on avatud kontor, otseselt minu alluvuses on kümmekond inimest. Juba algusest peale tundus, et sõbralik seltskond. Nüüd tundub, et liigagi sõbralik.
Alguses oli tore flirtida…
Üks naisalluv hakkas kohe eriti aktiivselt rääkima. Ütleme, et ta nimi on Katrin (ei taha päris nime panna, tunneb veel ära…). Umbes 30 aastat vana, pikad brünetid juuksed, sale figuur. Kes siis taolist alluvat ei tahaks. Oli abivalmis, aitas mul sisse elada. Loomulikult käis ka väike flirt. Alguses oli see minu jaoks lõbus. Millisele mehele ei meeldiks, kui kena naine sinule tähelepanu pöörab. Läksin esiti kaasa. Kutsusin teda mitu korda lõunale kaasa, rääkisime isiklikel teemadel. Aga minu jaoks oligi see kõik vaid mäng. Ta on ju mu alluv, kui me oleks koos maganud, oleks kindlasti peagi terve kontor sellest teadnud. Mul on kodus naine ja väike poeg. Mingi juhusliku ööseikluse pärast ma neid kaotada ei tahaks.
Pärast olen veel ise ahistaja
Aga Katrin ei jätnud. Pole siiani jätnud. Ta vahib mind pidevalt, räägib kahemõttelist teksti ja oskab isegi koosolekulaua taga oma käe mulle toetavalt põlvele panna.
Tahaks ta kurjalt pikalt saata, aga kuidas see paistaks. Olin ju ise alguses väga sõbralik. Kindlasti teised alluvad arvavad, et ise provotseerisin. Kui ma nüüd ta otsitud põhjusega kas või lahti laseks, paistaksin teiste jaoks erilise mölakana. Ja ma ei imestaks, kui Katrin mind siis seksuaalses ahistamises, alusetus vallandamises ja teab milles veel süüdistaks.
Kuna ma seda kardan, olen igati tema käpa all. Kui ta tuleb ja mult meelal häälel küsib, kas võib tunnike varem tööpäeva lõpetada, saan vaid köhata ja öelda, et muidugi. Kardan tagajärgi, mis juhtuks, kui ta nii-öelda välja vihastan. Võib-olla on mul liiga elav fantaasia, aga ehk jõuaks siis kuidagi isegi mu naise kõrvu, et tööl kellegagi flirdin jms. Ja flirdist on kerge edasi mõelda… See, et reaalselt midagi polnud, ei muuda midagi.
Saadan hoopis töö pikalt
Mõtlen, et vist lahkun üldse sellelt töökohalt. On pakutud üht muud kohta, kus palk pisut väiksem, aga seal saaksin väheke targem olla ja alluvatega formaalselt suhelda. Distantsi hoidmine võib hea olla. Kui seda kohta pakuti, oli mu esimene küsimus: ega seal ometi avatud kontor ole? Õnneks ei ole. Saan üksi kabinetis istuda. See toob naeratuse näole!
