Piiludes ajaloo tolmunud aastatuhandetesse, võib nii väita küll. Mõistagi, ka selle väite kummutamiseks leiame erandeid.
Igal juhul on habeme enda ajalugu ning selle roll meeste seas
ülimalt huvipakkuv. Habe ei ole olnud pelk karvatuustakas alfaisase lõua otsas, sellel on olnud (ja on) märkimisväärselt suurem sümboolne tähendus. Selles loos harutame lahtit habeme salapärase (ja kohati õudsevõitu) mineviku.
Alljärgnevalt mõned habemehõngulised ajaloofaktid:
SPARTALASED RASEERISID KÕIK VALETAJAD NING ARGPÜKSID
Kartmatud Sparta sõjamehed, kelle veatult voolitud supermehe kehasid oleme näinud nii filmides kui ka vanadel maalingutel, olid kõik habemega. Habe aeti ära ainult neil, kes said hakkama mõne vääritu teoga või paistsid silma argpükslusega.
ESIMENE METROSEKSUAAL OLI ALEKSANDER SUUR
Millal algas meestel “puhaste nägude” ajastu?
Selleks oli legendaarne väejuht ning moeguru Aleksander Suur, kes tegi raseeritud lõua väga populaarseks. Talle lihtsalt meeldisid siledad poisid. Tõsi, vilunud sõdalasena eelistas ta siledat lõuga ka praktilistel põhjustel: kui sõduril oli lõug puhas, ei saanud vaenlane keset lahingumöllu tema habemest kinni haarata.
ESIMENE VUNTS VÕRSUS JUBA 2500 AASTAT TAGASI
Esimene teadaolev vuntsikandja on avastatud joonistuselt, mille autor elas umbes 300 aastat e.m.a.
Vuntsimehena on pildil kujutatud Pärsia (tänase Iraani) ratsameest.
BAKENBARDID…
…olid moes 19ndal sajandil, alates kahekümnendast sajandist on põskhabeme tähtsus jäänud moodsa mehe arsenalis üha enam tahaplaanile. Täna kannavad bakenbarde vähesed. Miks lopsakas
põskhabe moepildist kadus? Üks väidetavast põhjusest oli eelmise sajandi alguses sõjategevuse puhkemine ning sellega seoses gaasimaskide kasutuselevõtt: põskhabemega gaasimaski kandmine oli tülikas, valulik ja isegi ohtlik.
HITLER LASKIS PÕHJA MOEKA VUNTSISTIILI
Charlie Chaplin tõi meestele moekad “hambaharjavuntsid” ehk siis 3-5 sentimeetri pikkuse karvalõigu täpselt nina all. Selline vuntsistiil oli väga populaarne, kuniks ekraanile ronis Adolf Hitler. Pärast teda olid “hambaharjavuntsid” mõistagi üksainus suur ei-ei.
On hea teada, et “hambaharjavuntsid” olid enne Hitlerit väga populaarsed just saksa töölisklassi hulgas. Selline vuntsitutt nina all oli omamoodi vastukaaluks, isegi protestiks, kõrgklassi meeste seas levinud vägagi lopsakale habememoele.
NÄPI MEEST, AGA MITTE TEMA HABET!
Keskajal eksisteeris mitmeid kultuure, kus teise mehe habeme puudutamist loeti rämedaks eetikakoodeksi rikkumiseks ning sellele võis järgneda võitlus elu ja surma peale.
ÜRGAJA MOEKAS MEES OLI NUPUKAS
Juba ürgajal leidus trenditeadlikke ning massist erineda soovivaid indiviide, kes kasutasid oma näokarvade eemaldamiseks teravate teokarbiservade abi.
Tehnoloogia arenedes asendati teokarbid toekamate ränikivitükkidega.
Koopamaaligutest nähtub, et sileda näoga kütte on kujutatud juba 10000 aastat vanadel joonistustel.
KARVAVABAD JA VASTUOLULISED EGIPTLASED
Vana-Egiptuse perioodil ringi silganud mehed uskusid, et kehakarvad on ebapühad. Seepärast
võtsid nad raseerimiseks kasutusele vasest habemeajamisterad ning abijõuks poorsed pimsskivid.
Et egiptlastele ei meeldinud lihtne maailmapilt, muutsid nad ka habemeteema eneste jaoks võimalikult sogaseks.
Kuigi karvad nende endi kehal olid määratud vääramatule hukule, siis samal ajal uskusid egiptlased, et habe jumalate ja nende käepikenduste -vaaraode- lõua otsas on igati jees ja vägagi püha.
ÜLE 50% MAAILMA MEESTEST ON KARVANÄOLISED
Laialdasid uuringud näitavad, et umbes 55% maailma meestest on varustatud ühte või teist tüüpi “näosamblaga”.
Ameeriklased on kõige siledamad poisid: vaid iga kolmas mees on habemik või vunts.
PEETER I PANI HABEME PAPPI TEENIMA
Venemaa tsaar Peeter I oli ärksa mõtlemisega mees, kes üritas Venemaad keskaegsest pimedusemülkast välja tirida.
Kuna Pets väisas agaralt kõikvõimalikke välismaa urkaid, hakkas talle silma, et trendikas euroopa mees ei armastanud habet. Vene bojaaridel ning talumeestel, seevastu, oli kõikidel habe nibudeni. Peetri püüdlused vene mehe habet kärpida põrkusid vastu tugevat jonnipunnimise müüri.
Aga Peeter ei olnud rumal.
Sarnaselt Eesti valitsusele, kes planeerib kehtestada “paksude” maksu, mõtles tsaar Peeter I välja habememaksu. Kui mees ei soovinud vabatahtlikult habemest loobuda, pidi ta iga kord mõne linnaväravast sisenedes tasuma habememaksu.
Väga kaval nipp, võibolla näeme varsti samasugust maksukogumist Eesti kondiitriäride ustel?
KÕIGE PIKEM… VUNTS ON ROOTSLASTEL
Rootslane Birger Pellas viitsis endale kasvatada vuntsid, mille tiibade siruulatus on ligi kolm meetrit.
NORRAKAD EI JÄÄ VÕLGU
Kui rootslastel on kõige pikem vunts, siis loomulikult ei saa norrakadki vaiki olla.
Hans Langesth oli norrakas, kes ei viitsinud vuntside peale oma väärtuslikku aega raisata. Selle asemel istus ta maha, keskendus korralikult ja kasvatase endale habeme, mille pikkuseks mõõdeti tervelt 5,3 meetrit!
KARVANE MEES ON ÕNNELIK JA RAHULDATUD, SILE ALLES OTSIB OMA ÕNNE
Seletamatu fakt on see, et kui mees on õnnelikus paarisuhtes ning eluga rahul, kipub ta habet kasvatama. Need mehed, kes on üksikud ja otsivad aktiivselt elukaaslast, panevad käe sagedamini oma kasvava habeme külge.
Samas näitavad küsitlused, et tänapäeva naiste jaoks mõjub silelõugne mees usaldusväärsemalt ja turvalisemalt, kui mees, kes näeb välja kui mõnusalt okkaline karvapall. Keeruline värk.
