Mida vajavad mehed õnnelikuks eluks?

 (18)
Mida vajavad mehed õnnelikuks eluks?
Foto: Ilmar Saabas

Uurides kõiki meeste elu aspekte, sealhulgas nende suhteid, poliitilisi vaateid ja religiooni, elus hakkamasaamise strateegiaid ning samuti alkoholi tarbimist, avaldasid Harvardi Ülikooli teadlased eeposliku, 75 aastat kestnud uurimuse teemal: “Mida mehed vajavad õnnelikuks eluks”? Uurimust vahendab portaal Alkeemia.

Aastal 1938 alustas Harvardi Ülikool 268 meesüliõpilase jälgimist, millega pandi alus kõige pikaajalisemale uurimusele inimarengu uurimuste ajaloos. Uurimuse eesmärgiks oli määrata parimal viisil tegurid, mis kõige tugevamalt aitavad kaasa inimesel õnnelikuks saamisel.

Hämmastav hulk psühholoogilisi, antropoloogilisi ja füüsilisi tunnuseid — alates isiksusetüübist, intelligentsuskoefitsendist (IQ), joomisharjumuste, peresuhete ja kuni jälgitavate meeste munandikottide rippumiskauguseni nende kehast — näitavad, kui põhjalikuks ning suuremahuliseks uuritavate andmete kogum on kasvanud.

George Vaillant, kes juhatas uurimust rohkem kui 30 aastat, avaldas uurimuse tulemused 2012. aastal ilmunud raamatus “Triumphs of Experience”, millest toome siinkohal ära kokkuvõtte:

“Ajal, kui paljud inimesed üle maailma elavad oma 90ndates eluaastates, pakub pikim inimteaduse uurimus, mis eales läbi viidud, häid uudiseid pikaealistele: meie elud jätkavad arengut ka meie kõrges vanuses ja need muutuvad veel täisväärtuslikumaks kui kunagi varem.

Seotud lood:

1938. aasta algul kaardistati täiskasvanute arengu uurimuses “Grant Study of Adult Development” rohkem kui 200 mehe füüsiline ja emotsionaalne tervis, millega alustati juba uuritavate meeste ülikoolipäevil. Uurimuste klassikaks peetavas raamatus “Adaptation to Life” tehti ülevaade kuni 55-aastaste meeste eludest, mis aitas meil mõista inimeste täiskasvanuks saamist. Nüüd aga jälgib George Vaillant mehi nende 90ndates eluaastates, dokumenteerides esimest korda, mida tähendab elada nii vanaks pärast pensionile jäämist.

Uurides kõiki meeste elu aspekte, sealhulgas nende suhteid, poliitilisi vaateid ja religiooni, elus hakkamasaamise strateegiaid, samuti alkoholi tarbimist (selle kuritarvitamine pole uurimuses osalejate seas kaugeltki kõige suurem tervise ja õnne hävitaja), jagab raamat “Triumphs of Experience” hulga üllatavaid avastusi.

Näiteks, inimesed, kes saavad vanas eas eluga hästi hakkama, ei pruugi olla nii edukad selles oma keskeas ja vastupidi. Kui uurimus kinnitab, et taastumine raskest lapsepõlvest on võimalik, siis mälestused õnnelikust lapsepõlvest on aga eluaegseks tugevuse allikaks.

Lisaks on selgunud, et abielud pakuvad meestele palju suuremat rahuldust pärast 70ndat eluaastat ja füüsiline vananemine pärast 80ndat on vähem mõjutatud pärilikkuse poolt kui mehe enda harjumuste poolt, mille järgi ta elas enne 50ndat eluaastat. Võimalus jõuda kõrgesse ikka graatsiliselt ja elujõuliselt, näib sõltuvat rohkem meist endist kui meie geneetilisest pärilikkusest.

Nagu võite ette kujutada, on uurimuse avastusi rikkalikult, kuid kõige märkimisväärsem leid neist kõigist on, et “Alkoholism on suure hävitava jõuga häire.” Tegelikult on alkohol üks tugevamaid Grant Study uurimuses osalenud meeste abielulahutuste põhjuseid. Alkoholism leiti olevat ka tugevalt seotud neuroosi ja depressiooniga (millele pigem järgneb, kui eelneb, kõige sagedamini alkoholi kuritarvitamine). Alkoholism koos suitsetamisega on aga suremuse suurim põhjustaja. Ja isegi meeste intelligentsus ei hoia siin kahjusid ära.

Mis puutub uuritavate sissetulekutesse, siis neis ei olnud mingit märkimismäärset erinevust. Kõrget palka teenisid nii 110-115 IQ-ga mehed kui ka need, kellel see 150 oli. Võttes arvesse uuritavate meeste sekselusid, siis üks kõige hämmastavamaid avastusi on, et vananevad vabameelsed mehed saavad palju enam seksi. Samas poliitilisel maailmavaatel ei olnud aga mingit seost üldise eluga rahulolu puhul. Avastati aga, et kõige konservatiivsematel meestel lõppes sekselu keskmiselt 68-aasta vanuses, samas kui kõige vabameelsematel kestis tervislik sekselu 80ndate eluaastateni. Vaillant kirjutab: “Ma olen konsulteerinud uroloogidega sel teemal ja neil pole aimugi, miks see nii võib olla.”

Raamatus “Triumphs of Experience”, nimetab Vaillant hulka tegureid sagedamini kui teisi, kuid ühele, millele ta kõige enam viitab, on kõrges eas seos suhete südamlikkuse, tervise ning õnnelikuna elamise vahel. 2009. Aastal Vaillant’i pealekäimisel nende väidete tähtsus küll vaidlustasti ning Vaillant pöördus tagasi saadud andmeid veelkord üle kontrollima, olemaks kindel, et nimetatud väited on teenitud tähelepanu väärt.

Hiljem ta mitte ainult ei vaadanud, et oleks tagatud ta tähelepanu väitele soojade inimsuhete kohta, vaid veel enam — ta pööras veel rohkem tähelepanu sellele tegurile, kui ta seda oli teinud eelnevalt. Vaillant märgib, et 58 meest (vanuses 55-60), kes olid teeninud kõrgemaid hinded “soojade suhete” (SS) eest, teenisid keskmiselt 141 000 dollarit enam aastas oma tipp-palkade ajal, võrreldes nende 31 mehega, kes said “SS”-i eest madalaimad hinded.

Grant Study üks kõige huviäratavamaid avastusi oli aga, kui palju määrasid meeste elu heaolu nende suhted oma emadega. Näiteks kirjutab Business Insider: “Meestel, kellel olid soojad lapsepõlvesuhted oma emadega, teenisid aastas 87 000 dollarit enam kui mehed, kellede emad neist ei hoolinud. Meestel, kellel olid jahedad lapsepõlvesuhted oma emadega, arenes vanas eas tõenäolisemalt välja dementsus.

Lisaks, meeste noorukiea suhteid oma emadega, kuid mitte suhteid isadega, seostati uuritavate meeste tööefektiivsusega. Teisalt, uuritavate soojad suhted oma isadega olid seotud täiskasvanud eas madalama ärevusmäära, suurema puhkusenaudingu ja suurenenud “elu rahuloluga” 75-aastaselt, samas kui soojad lapsepõlvesuhted emaga ei mõjutanud märkimisväärselt uuritavate meeste eluga rahulolu 75-lt.”

Vallaint’i enda sõnade kohaselt on Grant Study uurimuse kõige tähtsam avastus see, et: “Uurimusele kulutatud 75 aastat ja 25 miljonit dollarit toob sirgjooneliselt välja viiesõnalise järelduse: Õnn on armastus. Ongi kõik.”