Mihkel Raud laste tülidest: kui tekkiv olukord mõne pereliikme hospitaliseerimist või korteri kapitaalremonti ei ennusta, pole sellesse mõtet sekkuda
Mihkel Raud räägib värskes Pere ja Kodu kolumnis sellest, kuidas laste tülid üle elada.
Mida siis teha? Aus vastus on: üldjuhul mitte midagi! Meie pere on katsetuste käigus jõudnud rusikareeglini: kui tekkiv olukord mõne pereliikme hospitaliseerimist või korteri kapitaalremonti ei ennusta, pole sellesse mõtet sekkuda. Las möllavad. Loodetavasti läheb üle. Vähemalt meie suguvõsades pole küll kedagi, kes juubelilauas oma 48aastast venda karahviniga peksnud oleks.
Las laps kasvab vabaduses ja saab protsessi käigus mõned armid, kui et sirgub piirangute puuris ning näeb täiskasvanuna pealtpoolt küll sile välja, kuid on seest nii pagana lõhki, et kokku suudab teda ainult hingearst õmmelda. Aga kui terendab ikka tõeliselt eluohtlik olukord, siis lendab “iga laps on kunstnik” põhimõte — vähemalt ajutiselt — prügikorvi. Kusagil on piir isegi meie kodus.
Loe pikemalt Pere ja Kodu värskest numbrist!
