Üsnagi värvikas näide naiste ja meeste erineva seksuaalkäitumise kohta pärineb Clarke & Hatfieldi 1989. aastal läbiviidud uuringust. Pärast esimest lauset „Tere, ma olen sind ülikoolilinnakus märganud ja arvan, et sa oled äärmiselt veetlev”, küsisid nii nais- kui ka meessoost eksperimendis osalenud vastassoo esindaja käest ühe kolmest küsimusest:

1. Kas sa tuleksid minuga kohtingule?
2. Kas sa tuleksid minuga mu koju kaasa?
3. Kas sa astuksid minuga seksuaalvahekorda?

Nii meestest kui ka naistest olid 50% vastanutest nõus kohtingule minema, 6% naistest ja 69% meestest olid nõus komplimendi teinuga tema koju kaasa minema ja tervelt 75% meestest olid kohe nõus astuma seksuaalvahekorda. Viimasega ei olnud nõus ükski küsitletud naistest.

Eksperiment näitas, et mehed olid pigem nõus astuma kohe vahekorda kui minema kohtingule. Ärgem arutlegem siinkohal selle üle, kui üllatav või šokeeriv on niisugune järeldus, vaid püüame selgitada, miks see nii on.

Inimeste sugulist valikut uuriv Tartu Ülikooli doktorant Ulvi Piirisalu tõdeb, et evolutsiooniteooria kohaselt on nii inimeste kui loomade huvides toota võimalikult palju võimalikult kvaliteetseid järglasi. Kuigi eesmärk näib kõigil olevat sama, on sugudevaheline erinevus selle eesmärgi saavutamiseks aga suur.

Lühi- ja pikaajaline strateegia

Inimeste seksuaalkäitumist iseloomustavaid strateegiaid võib jagada lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalise strateegia puhul on suhtel äärmiselt madal tõenäosus areneda edasi kauakestvaks püsisuhteks. Pikaajaline strateegia näitab aga abielu või pikema kooselu soovi.

Sageli rakendatakse mõlemat strateegiat korraga ning kohandatakse neid siis tingimuste ja võimaluste järgi. Nii nagu võib üheöösuhtest välja kasvada püsisuhe või siis vastupidi — esmalt pikaajalisena tundunud huvi piirdub vaid ühe ööga.

Ulvi Piirisalu selgitab, et kui võrrelda omavahel meeste ja naiste sugurakke, siis seemnerakud on väiksed, neid toodetakse mehe kohta ööpäevas keskmiselt 130 miljonit, samas kui munarakk on seemneraku kõrval hiiglane ja neid valmib iga menstruaaltsükli jooksul tavaliselt vaid üksainus. Seega on ühe suguraku tootmise „hind” meestel ja naistel erinev: emassugurakk on isassugurakust märksa „kallim”.

Loe pikemalt märtsikuu ajakirjast Psühholoogia Sinule.