Miks naised palumise asemel keerulisi vihjeid annavad?
See on juba ammu teada tõde, et naistele meeldib asju huvitavaks ajada. Nad naudivad “kättesaamatu” mängimist, õrritavad meeste tähelepanu jne. Miks? Sest naised tahavad olla tähelepanu keskpunktis — nii lihtne see ongi.
Naine näeb poes imeilusat käekotti, mida ta väga tahaks, aga selle asemel ta imetleb seda vaikides. “Kas sa tahad seda?” küsib mees. “Ah, ei, pole tarvis, mul on piisavalt kotte,” vastab naine, endal suu vett jooksmas ja pilk kotile naelutatud. Paarike läheb õhtul koju ja naine on mossis. Ta turtsub ja mossitab, kohe ükski rohi ei aita. Kui mees siis piisavalt pikalt “pinda käib”, küsib naine lõpuks: “Miks sa seda kotti osta ei võinud, see polnud ju nii kallis?” See on koht, kus mehel pea plahvatab — aga sa ju ISE ÜTLESID, et sa ei taha seda! Tahad teada, miks me nii teeme?
Me kõik oleme kuulnud “kullakaevajatest” ehk siis naistest, kes on mehega koos puhtalt eeldades, et mees maksab kinni kõik luksusesemed, reisid ja restoraniarved. See on põhjus, miks paljud naised ei julge mehelt midagi otse paluda — äkki jääb mulje, et ta lihtalt eeldab, et ta saabki kõik, mida ta tahab? Teine põhjus, miks naine ei taha alati otse paluda on see, et ta tahab saada asju kingitusena, mitte seetõttu, et nad lihtsalt ise küsisid.
Sama kehtib ja teiste asjade kohta. Kui naine vihjab, et lamp vilgub imelikult, tähendab see tegelikult, et aja enda tagumik toolilt püsti ja paranda lamp ära. Kui naine räägib unistavalt nädalavahetusest Pariisis, siis oleks targem seda planeerima hakata. Nii lihtsalt on. Mees ütleb, mida ta tahab, naine vihjab — see on meie keel ja igal mehel oleks targem see kiiremas korras ära õppida! Ükski naine ei taha olla käsutaja, kamandaja ja nõudja - sestab käsutab, kamandab ja nõuab ta läbi lillede ehk vihjete kaudu.
Preili Paula
