Esimesed ilmingud B-vitamiinide puudusest võivad olla seedetegevuse häired, isutus, ärrituvus (B1), närvilisus, sügelevad silmad, lõhenenud suunurgad (B2), lihaste nõrkus, unetus, seede- ja nahaprobleemid (B3), nõrkus ja väsimus (B5), närvivalud, lihaspinged, väsimus (B6) ja foolhappevaeguse korral ka ärrituvus, suunurgalõhed, kõhulahtisus.
Q10-vitamiin
Vitamiini Q10 süntees organismi vananedes väheneb ja selle lisamanustamisest võivad kasu saada suitsetajad, südame-veresoonkonnahaiguste põdejad, kolesteroolitaset langetavate ravimite kasutajad, viljastumisraskustega mehed ja kestvusspordialade harrastajad. Selle nn energiavitamiini (osaleb energiatootmises rakutasandil) kestva defitsiidi korral võib tekkida jõuetus, pidev vaimne ja füüsiline väsimus, lihasvaevused või immuunsüsteemi häired.
D-vitamiin
D-vitamiin on vajalik lihaste, luude ja hammaste normaalseks talituseks. See suurendab vastupanuvõimet haigustele, peletab väsimust, osaleb närvisüsteemi ja südame-veresoonkonna töös, kaitseb ja toidab nahka, reguleerib kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetust ja imendumist. Defitsiit võib tekkida taimetoitlastel, alkoholismi ja peensoole haiguste korral.
Suurenenud vajadus võib olla tingitud suurest füüsilisest ja vaimsest koormusest ja sügis-talvisel perioodil. Esmased tunnused D-vitamiini vähesusest organismis võivad olla meeleolulangus, stress, immuunsüsteemi nõrgenemine, liigesevaevused.
Alkohol, suits ja vitamiinid
Kroonilistel alkohoolikutel (mõistagi see ei käi ainult meeste kohta) võib tekkida organismis vitamiinide D, K, B1, B2, B6, B12, C, H, foolhappe ja mineraalainete (näiteks raud, kaalium, kaltsium, magneesium ning seleen) puudus. Suitsetajatel aga esineb peamiselt B1, B2, B12, C-vitamiinide puudus.