2012. aastal läbi viidud uuring Wisconsini ülikoolis järeldas, et sõprus mehe ja naise vahel on tõepoolest võimalik, kuid võimalus millekski rohkemaks ootab tõenäoliselt lihtsalt oma hetke.

Uurijad otsustasid kokku kutsuda 88 erisoost sõbrapaari, et uurida neid lähemalt. Kogu uuring oli väga privaatne, sest võib ette kujutada, mitu lõhki läinud sõprust võiks sellel päeval juhtuda, kui üks pool saaks teada, et teine teda apla pilguga saadab ja õhtuti temaga enda fantaasiaid täidab. Selleks, et uuring eriti aus oleks, pidid sõbrad ka lubama, et ei arutle kordagi uuringut omavahel. Ka siis, kui majast välja saadakse. Sõbrad löödi lahku ja küsitlemine saigi alata.

Uuringutest avaldus, et see, kuidas eri sugude vahel sõprust nähakse, on meeste ja naiste puhul täiesti erinev. Just mehed olid need, kes olid naissõbraga rohkemast huvitatud. Lisaks arvasid paljud mehed, et nende naissõbrad on ka neist huvitatud, mis uuringu tulemustele tuginedes oli täiesti valearvamus. Naiste puhul oli olukord vastupidi, sest enamus naisi ei olnud enda sõbraga enamast huvitatud ja olid veendunud, et ka meespool ei ole millestki enamast huvitatud. Ehk siis mehed ülehindasid seda huvi, mida naised nende vastu tundsid ja naised alahindasid meeste huvi nende vastu.

Mehed olid ka palju altimad sõprusega riskima, et sõbrannaga tiiba ripsutada ja siinkohal polnud mingit erinevust, kas sõbranna oli suhtes või mitte.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meestel on naistega palju keerulisem sõbrasuhteid säilitada, kui naistel meestega. See uuring ei näita seda, et mehed on saamanäljas ja naised suvalised naiivitarid, kes ei mõista, mis toimub, vaid lihtsalt seda, kui erinevalt kaks inimest ühte ja sama suhet näevad.

Nii siis, kas mehed ja naised saavad olla oma vahel vaid sõbrad? Kui kõik mõtleksid nagu naised, siis küll. Kui kõik mõtleksid nagu mehed, oleks Eesti rahvaarv kümme korda suurem.