NOKIA sündis keset saepuruhunnikut, kummisaapad jalas

 (13)
NOKIA sündis keset saepuruhunnikut, kummisaapad jalas
Nostalgilised Nokia moblad.Shutterstock

Põhjanaabrite Nokia oli pikki aastaid kõike muud kui kuulus telefonibränd.

Soomlaste kuldmune munev ärihani Nokia sai alguse 19. sajandi keskpaiku. Nokia bioloogiliseks isaks on mees nimega Fredrik Idestam, kes pööritas Tampere lähedal väikest paberivabrikut.

Fredrik uskus, et paberitööstust ootab ees suur tulevik, sestap püstitas ta ka teise tehase otse Nokianvirta jõe kaldale. Sellest inspireerituna sündis tema firma nimi: Nokia AB.

Nokia äri edenes kenasti ja tasapisi suundusid nokialased paberivälisele tegevusele: tootma hakati elektrikaableid (koostöös Soome Kaablitehasega), generaatoreid, aga ka kummi ja hiljem soomlaste rahvusjalatsiteks kujunenud Nokia kummisaapaid ning kalosse (koostöös Soome Kummitehasega).

Eelmise sajandi kuldsetel kuuekümnendatel, kui mujal maailmas õilmitses rahuliikumine, marihuaana ja biitlid, ujus Nokia rahumeeli vastuvoolu, hakates valmistama tarbeesemeid sõjatööstuse tarbeks. Näiteks omapäraseid Nokia gaasimaske.

Kindlasti teavad kõik elektroonikahiidu Fujitsu Siemens, aga vähem teada on tõik, et Fujitsu arvutite eelkäijaks oli soomlaste enda toodetud arvutijurakas, mida nimetati koduse nimega: MikroMikko.

Kahtlemata väärivad usinate soomlaste toodangu seast äramärkimist autosõprade seas vägagi nõutud Nokia autorehvid.

Seotud lood:

Oma kuldajastu märkis aga Nokia maha 1981. aastal, kui koostöös Salora telerite valmistajaga pandi alus tulevikuärile. Jutt käib mõistagi mobiiltelefonidest. Salora ja Nokia koostöös sündinud firma laskis samal aastal välja esimese pääsukese: Nordic Mobile Telephone (NMT). Järgmisel aastal sündis juba tõeline läbimurdehitt: Talkman ehk mobiilne autotelefon. Legend oli sündinud.

Ehk on huvitav teada, et algul ei olnud Nokia emafirma mobiiltelefonidest sugugi vaimustatud, nimetades neid põlglikult "James Bondi vidinateks". Tänu Salos paiknevale Salo-Mobira kontorinohikute visale järjekindlusele saavutas mobiiltelefoni idee ning arendus siiski eluõiguse.

Hiljem, kui moblad hakkasid Nokia omanikele sisse tooma miljardeid, viimased muidugi enam eriti ei nurisenud.

Nokia mastaapsusest annab aimu fakt, et alles 2014. aastal oli endiste kalossimeistrite palgalehel 61 656 inimest 120-st riigist.

See on umbes sama, kui kogu Narva linnatäis rahvast töötanuks sommide hüvanguks, ja seda alates rinnalapsest kuni tudiseva raugani.