ETAPP 1

EELVALIK: Nende autode välja valimine, mida vaatama lähed. Igasugune info on selle juures abiks: andmed, müüja nimi, jutt, legend, pildid, üldmulje, maanteeameti info (Küsi auto nr ja VIN kood! Kes hakkab mingit jama ajama – viska kohe valikust välja). Kui auto pole Eestis arvel – minema! (või võtab arvele ja siis räägite uuesti). Puudub tehnoülevaatus – ei! Hea kui on ka kindlustus – see näitab, et auto pole pikemat aega seisnud (mis pole üldiselt hea märk, kui ta seda ON teinud).
Maanteeameti infost uuri, kas auto läbisõidukõver on loogiline ning sobib auto vanusega. Kui tundub kahtlane – aga auto ise tõesti meeldib – tee süda kõvaks ja viska valikust välja – see masin on kindlasti viimane rajakas.

Enne kui eelvaliku teed, tee endale selgeks, millist marki/mudelit/versiooni tasub üldse osta ja millist mitte. Selleks:

- loe autofoorumitest selle automargi ja aasta auto kohta teemad põhjalikult läbi. Iga automargi mudeli kohta on seal foorumis umbes selline teema, et Audi A4 2008 - omanikud, kas soovitate? Mis on selle auto tüüpvead, mida ostmisel silmas pidada? jne.Tuntumatel lehtedel on sisuliselt iga mudeli/margi kohta lõim, kus oma 40-50 vastust ikka - ja neist tulevad välja nii tüüpvead kui ka see, kas omanikud hindasid auto tagantjärgi heaks või halvaks. Kui suhe on mingi 70-30%, siis on täiesti ok (kuna alati on natuke neid, kellele ei meeldi). Kui üle poolte kirub, siis on jama.

- Jälgi kas ja kui varmalt müüja oma andmeid avalikustab – nimi, tel nr, jne. Mida vähem ta põeb, seda parem. Ka on seda parem teda googeldada – tee seda. Vaata, kas sul on facebookis ühiseid sõpru. Kui on – siis küsi, et millise inimesega tegemist on. Vaata, milliselt inimeselt sa auto ostad: kas pereinimeselt, kes töötab soliidse ettevõtte IT osakonna juhina aastast 2001 või kelleltki, kelle nimi figureerib kõikides streetrace´i foorumites. Kui soovid olla poliitiliselt korrektne, siis ära üldista inimesi. Kui aga soovid teha head ostu, siis tasub ikkagi üldistada ja olla vaikselt šovinist.

ETAPP 2

Ära usu pilte, vaata oma silmaga

Tee lühinimekiri 4-5 autost, mida sa vaatama lähed ise. Proovi mitte minna üksi, võta kaasa mõni autopede, keda sa tunned põhjaliku ja süstemaatilise inimesena, igava pedandina. Mitmekesi minemine on alati ka psühholoogiline faktor – kui oled üksi, surub hea müügimees sind ära. Mitme inimesega see trikk läbi ei lähe, pigem vastupidi.

Kodutarkus nr. 1

Tihti ütleb auto kohta kõige rohkem see, kui "tihke" ta on, (mind mitte süüdistada! Väljend pärineb autodiagnostikast) - see peegeldab tihti seda, kui palju seda autot on REAALSELT kasutatud ja ka KUIDAS teda on kasutatud.

Kui masin on suhteliselt kompaktne, (alates veermikust kuni salongini välja), s.t. ei logise, plärise, liigu jne oma kooste- ja liitekohtadest (kui sõidad üle raudteeülesõidu, läbi kergete aukude, üle konaruste-ebatasasuste), siis see viitab, et ta on kas vähe sõitnud või on ta sõitnud mööda väga häid teid. Samuti peegeldab see tihti, et kuidas auto on hoolduses käinud, mis on ka oluline. Kui auto on käinud korralikult hoolduses, õigel ajal, siis kindlasti on paljud tüsistused olemata - ja see annab ka omanikule usaldusväärsust.

See kõik avaldub muide proovisõidul. Proovisõit võiks olla vähemalt pool tundi. Kuid mida pikem, seda parem – see, mis häirib, hakkab ilmnema siis, kui uudsuse võlu on lahtunud. Ja proovisõit koos sõbraga, et sa ei peaks kogu sõiduaja automüüja valesid kuulama. Proovisõitu tehes käi kindlasti ka maanteel.

Kui automüüja väidab, et “auto on käinud kogu aeg Silberautos hoolduses” vms – väga hea. Kui ta ei räägi – küsi ise – kus auto hoolduses on käinud? Mis firma nimi? Helista hiljem sinna ja uuri, kas on tõsijutt. Sea lõkse, küsi nagu möödaminnes, et mis seisus see masin on, kas on raibe või enamvähem? Kui on “tavaline” vms, siis on ok.

Kodutarkus nr 2

Vaata üle kõik kohad, mis autos kuluma kipuvad kasutamisel - istmed, rool, käigukang, uksed, põrand, keskkonsool jne. Kui need on suhteliselt vähekulunud, on jälle šanss selle poole, et story, et auto kuulus Rootsi eaka kirikuõpetaja keskealisele lesele, kes käis sellega ainult kirikus mööda sirget teed korra nädalas - omab äkki mngit kaudset seost tõega.

Kodutarkus nr. 3

Kontrolli enne ostu üle, et kõik praod - ukse ja kerevahelised, kapott, pagasnik jne - oleksid ühe ja sama laiusega - käi need konkreetselt üle pilguga, mis sest et on nõme - tugevama paugu saanud auto tihti on äratuntav sellest, et kapoti või mõne ukse vaheline pragu on ühest otsast kitsas, teisest otsast ntx ligi 2 cm laiem vms.

Kodutarkus nr. 4

Proovi järgi KÕIK lisad kohe ja kohapeal, ükshaaval, kopra visadusega nokkida nuppe ja MITTE kuulata automüüja juttu. Automüüja jutt on nagu soe õhk, sellele ei ole vaja MINGIT tähelepanu pöörata. Tuleb tuima näoga hakata KÕIKI aknaklaase ükshaaval proovima, tagumised k.a., kas töötavad. Katuseluuk. Raadio. Makk. Kas CD läheb sisse. Kas CD mängib. Kas heli tuleb kõlaritest. Kas kojamehed töötavad. Kas puhastusvedelikku pritsib. (kui vana ütleb, et vesi on otsas, siis tõenäoliselt on see süsteem kas pekkis või hoopis umbes). Kas tagumine kojamees töötab jne. Siis et ei oleks mõra esiklaasis ega väikeseid auke vms (need lähevad üsna kohe üle mõraks - eriti vastu talve).

Kas tooli seadistamine töötab? Kas konditsioneer töötab? Kas sooja õhku tuleb? jne jne. KÕIK asjad, mis peavad funktsioneerima, tuleks järjest üle kontrollida ja tõesti – KÕIK! Ka kindalaegas. Kas avaneb. Tagumised uksed, kas avanevad. jne. Kuni debiilsuseni. See, millise pilguga automüüja vaatab kogu tsirkust - räägib palju. Kui ta vahib sind nagu idiooti – või solvub justkui – siis on see kindel indikaator, et midagi on pekkis. Sest kui ta TEAKS, et auto on ilma ainsagi veata tulitera tükk - siis ta TAHAB; et sa vaataksid - kuna ta teab, et sa ei leia eriti lihtsalt sellist masinat, millel lohakusest parandamata pisivigu pole. Vahel muide autojuht ei tea ka ise, et ntx tagaistuja õhusuunaja ei tööta või et kõrvalistuja peegli seadistaja on rikkis. Siis ta on löödud näoga.

Kõik need asjad, mis ei tööta, tuleb hiljem omaenda raha eest korda teha - ja mõned asjad ei tundu ostuhetkel üldse olulised. Hakkab vihma sadama või paugub pakane – ja selgub et nii ei saa küll elada. Ja siis võib ilmneda, et konditsioneeriga on mingi totaalne jama, mille parandamine maksab pool auto hinnast. Või väike probleem CD mängijaga, näiteks ei loe/mängi CD-sid - selle vahetamine osutub aga nii kalliks, et järgmised kolm aastat kuulad autos AINULT Kadi raadiot.

Ja siis veel see jut,t et "kuule, uue auto saad salongist" - see on ka pullifekaal. Eriti EU riikides on suur hulk autoomanikke sellised, kes lasevad igasugu pisiasjad hooldusega koos korda teha ja hoiavad auto tehnilises mõttes kogu aeg laitmatus korras, mitte nagu sina, sa laiskvorstist automüüja, kes sa viisid auto alles siis Läänemere Teele onu Fedja töökotta, kui ta Viru ringil otsad andis ja trammiteele seisma jäi. See on pigem Ida-Euroopa komme, et sõidad niikaua kuni tuleb puksiir kutsuda.

10-aasta vanuse kasutatud auto saab VABALT sellise, mille puhul sa avastad protsessi lõpuks peale diagnosti kokku umbes 4-5 viga, arvutad kiirelt ja leiad, et nende maksumus läheb kokku ntx 200-250 euri - ja siis on auto TÄIESTI korras, tükiks ajaks on kohe mureta. Enamasti on see mingi selline - ühe ratta laager või puks on läbi (kõige suurem viga), kusagil on mingi kummist kaitse puru - tuleb vahetada (et ennetada mingit hilisemat puksi vahetust), kummid suht kulunud, sigaretisüütaja puudu, udutule pirn läbi.

Kui müüja suust hakkab sedalaadi juttu tulema, et uue auto saad salongist, on auto tõenäoliselt raibe. Ütle automüüjale nägemist.

Kodutarkus nr. 5

Tee kapott lahti ja vaata tähtsa näoga sisse. Jälgi järgmisi asju: esiteks küsi, et kaua see aku on juba peal olnud. Eesmärk on tuvastada, kas aku on lõpukorral ja pead 2 nädalat peale ostu uue hankima. Kui omanik kiidab akut, et see paneb traktori ka käima, siis ilmselt selle akuga veab nippa nappa ühe aasta veel läbi. Teiseks jälgi kullipilguga, kas kapoti all on tehtud mootoripesu. Kui on, siis see on halb märk – eriti kui auto pole väljast just kõrgläikega. Kui mootoripesu pole tehtud, otsi kotkapilguga, kas leiad kusagilt õlilaiku vms. Kui kõik on igalt poolt kuiv ja tolmune ja kole, siis on väga hea. Kui kusagil on imelik läikiv niiske koht või mitu, siis see ei ennusta kunagi head.

Kodutarkus nr. 6

Korrektness-schmorrektness - vene kauplemiskultuur on teistsugune kui Eesti oma. Eestlaste seas on valevorste ja neid, kes valetada ei oska 50 - 60. venelaste seas 70 - 30. Slaavlase ilmekus, veenmis- ja müügioskus ületab tahumatu maatõugu talumatsi oma valgusaasta võrra. Ja pigem on slaavi verd ka need rajakad, kes müüvad Lätis ja Leedus kolmest eri autost kokkukeevitatud ebardeid, ehkki leidub ka üksikuid maarahwa hulgas. Kui auto päritolus on kasvõi kaudne viide Lätile-Leedule – viska see auto kohe igaveseks valikust välja. Las lätlaste-leedukate seast otsivad pärleid pädevad.

Kui auto tundub igati hea – ÄRA ÜTLE SEDA MÜÜJALE. Vaata auto kalapilguga üle ja nendi, et 2 autot on veel, mida sa vaatama lähed. Ükskõik, mida müüja sulle räägib, vaata talle kalapilguga otsa – võid ka kalakotka naeratust teha ja sõber olla – aga ütle talle, et vaatad veel 2 autot üle ja siis viid diagnostikasse need, mis meeldivad. Ära lase tekitada endale süü– ja kohusetunnet, et ah… ma ostan selle ära tead ja saab jama kaelast ära lõpuks. Vaata talle ahvena pilguga otsa ja kannata see ebamugav hetk lihtsalt välja. Harjud ära, lõpuks hakkab selline kottimine meeldimagi.

Kui müüja hakkab rääkima, et otsusta kiiresti, kuna tal on mingi huviline ja nii - siis vasta, et sul on ta pärast hea meel - ja et sa loodad, et auto on järgmisel reedel veel alles mil sa tahad diagnostikasse saata kõik kolm väljavalitud autot. Kui ei ole, siis see on saatus ja sa ei saa sinna midagi parata.

Selle peale hakkab üks kolmest automüüjast nüüd nihelema ja arusaamatut jama ajama. Stiilis einoh, et mis diagnostikasse, ma räägin, see auto käis eelmine kuu Silberautos, 1200 euri eest tehti täielik totaalne uuenduskuur talle jne. “Kui tahate, siis võtke ära see auto, kui ei taha, siis milleks te raiskate mu aega” jne. Kui inimene hakkab ajama eelnäidatud juttu – siis on väga hea. See on kindel märk, et auto on kas täielik raibe või on tal mingi muu tõsine viga küljes – selle masinaga polegi vaja diagnostikasse minna – selle võib nüüd kohe välja jätta. Kokkuhoid.

ETAPP nr. 3

DIAGNOSTIKA

Otsi välja mõni soodne remonditöökoda, mitte -esindus, mitte liiga suur, aga ka mitte mingi nurgatagune kuur. Enamus remondifirmasid pakuvad teenust nimega “ostueelne diagnostika”. Uuri, kes palju küsib – helista ja päri järgi. Hind vahemikus 30 - 50 euri on täiesti ok.
- Küsi, kaua diagnostika aega võtab.
- küsi, mida see diagnostika sisaldab. Kui sisaldab veermiku visuaalset/manuaalset ülevaatust, mootori ja põhifunktsioonide visuaalset ja kõrva järgi ülevaatust, arvutiga ajaloo ja veateadete kontrolli – siis need on põhiasjad, mida sa vajadki.

Samuti küsi, kas nad annavad diagnostika kokkuvõtte sulle ka paberil või mingi dokumendina.

Diagnostika puhul ära piirdu ainult letimehe jutuga, vaid ütle, et sa tahaks paari asja ka sellelt mehaanikult küsida, kes diagnostika tegi. Küsi mehaanikult, kuidas see masin tundub. Ignoreeri jutte selle kohta, mida ta arvab antud mudelist ja margist, küsi, kas masin on tihke, kuidas veermik tundub, kas mootori hääl on ok. Milline üldmulje on? Aja taga juttu 15 min. Mehaanikud reeglina ei viitsi valetada, neil on savi.

Just diagnostika on enamasti see, mis annab tõesti ülevaate selle kohta, milline on selle auto füüsiline tervis.

KOKKUVÕTE

Mõistlik on arvestada umbes nädal selle peale, et teha korralik detektiivitöö ära autode kallal (4-5 parimat valikut), iga õhtu tund-paar - ning siis teha teadlik valik u kolme seast. Ära kiirusta, ära tee impulssostu – autoremonditöökojad põhiliselt impulsse parandavadki. Lase impulsil paar korda muutuda, nädalaga vajuvad impulsid põhja ja pinnale ujub ratsionaalsuse alge.

Suure tõenäosusega sa ei taha osta seda autot, mis sulle kõige esimesena silma jäi või tükk aega välimuselt kõige rohkem meeldis - kuna ta on kas raibe, ta TEGELIK läbisõit on kõvasti üle 400 000 või ta pani enne müüki tulemist 8 aastat taksot Kopli vahel. Kui sa siiski ostad just SELLE auto – ehk siis selle, millel olid kõige ägedamad veljed, mõnus sisu jms – siis ära kurda. Kannata nagu mees järgmised 2 aastat. See on kooliraha.

Kogu see nädal ajuharjutusi on küll tüütu ajakulu jne (ja sa oleks nõus maksma, et seda poleks, eksole) - aga sellesama nädalaga sa säästad kokku 2/3 tulevastest autoparandamistest, tulevastest ropendamistest talvise ilmaga oma eksi maja ees, kui auto ei lähe käima jne. jne.

Lisaks õpid sa nende kolme päevaga päris hästi tundma nii autosid üldse - kui ka oma tulevase auto nii olemasolevaid vigu kui tulevasi tõenäolisi vigu – see üks nädal teenib sind hästi kuni elu lõpuni ja on üks parimaid investeeringuid ever, mis sa oled seni oma elus teinud.

Head liiklemist oma uue autoga!