Paraaditsev diktatuur on enda ümber loonud usaldamatuse kõrbe. Ja seda ümbritsevad valed kõiguvad tuules nagu katkised tellingud. Umbluu, mida Põhja-Korea valitsus enda inimestele ajab, jookseb sõnaselgetele faktidele tuimalt amokki. Näiteks sellele, et kuus miljonit põhjakorealast vaevleb toidupuuduses ja kolmandik lastest on alatoidetud. Ja et riigis on kõvakattega teid alla 1000 kilomeetri, või et demokraatiaindeksi poolest lohiseb Põhja-Korea ülejäänud maailma sabas viimasena.
Tatti pritsiva retoorika abil ajab see stalinistlik moodustis kogu süü loomulikult USA peale – ja seegi on reaalsus. Ainult et mitte päris-, vaid mütoloogiline reaalsus.
Valitsustasemel fiktsioon kogub enda ümber kihte nagu sibul ja võtab silma märjaks – seda hiljemalt hümni teise salmi ajal, kus on juttu "töövaimu pesast". Tööd on palju ja kes kaasa ei laula, kaob aastateks sunnitöölaagrite troostitusse porri. Sinna samasse, kuhu ka luksushotellist propagandapostri varastanud USA noormees Otto Warmbier.
Õigupoolest võiks terve see õudusunenäost pärit monstrum kanda nime Gulag 2.0. Washingtoni sõnul hoiab Põhja-Korea julgeolekuministeerium poliitvangidena kinni 80 000–120 000 inimest, keda on igati trendikas piinata, näljutada, orjastada ja hukata.
Humanismi kahemehena istub see riik justkui viimases pingis ja segab tundi, sest kogu maailm häirib teda. Kui raha oleks rohkem, oleks Pyongyang planeedi juba ammu õhku lasknud. Ent raha ei ole. Ja eriti juurde ka ei tule, sest varasemad liitlased on pidanud vajalikuks horisondi taha hiilida. Ainuke tõsiseltvõetav majanduspartner on Hiina, kuid ka temaga on nii suhted kui ka suhtumised pööranguni jõudnud.
Nii ei ole punnpõskne diktaator Kim Jong-un sinna veel visiidile jõudnud. Korraga Stalinit, Jeesust ja jõuluvana kehastada üritav mees eelistas diplomaatilisele kribu-krabule hoopis tüdrukutebändi kokku panna. Sest olgugi, et leiba nappis, pidi tsirkust ju ikka saama. Neiud hakkasid mängima poppi, rokki ja sümfo-estraadi. Bändi nimeks sai Moranbong ja kõlas see umbes nagu keskmine Eurovisioni projekt, tuues tinaraskesse kultuurikliimasse ometi pisut hõredamat pilvisust.