RAHASÕBRAD, PILGUD SIIA!: Neli müüti rahast ja investeerimisest
Rahamüüte aitab vaagida ja kummutada EBSi majandusteooria ja rahanduse õppetooli hoidja ja korraline dotsent Andres Vesilind.
„Selleks, et investeerima hakata, peab olema juba jõukas ja omama palju vaba raha.“
See väide ei pea paika. Pankades saad kogumishoiustele ja pensionifondidesse raha panna alates 10 eurost, tähtajalisse hoiusesse ja investeerimisfondidesse alates 50–100 eurost.
„Ma olen alles 35, vara veel pensioni peale mõelda.“
Investeerimisel on aeg kõige parem sõber, kuna tootlus kasvab ajaga eksponentsiaalselt. Võttes konservatiivse aktsiaturgude aastatootluse 6%, siis sellega kasvab 100 eurot 5 aastaga 133,8 euroni, 10 aastaga 179,08 euroni ja 32 aastaga (ajavahemik 35 aastasest vanusest pensionieani) 645,34 euroni.
Samuti tuleks mõtelda sellele, et pensionifondidega liitumine annab inimesele pensioni, mis on otseselt sõltuv tema enda sissetulekust/rahalisest panusest elu jooksul, samas kui riiklikul pensionil (1. sammas) erinevus karjääri jooksul väikest ning suurt palka saanud inimeste pensioni suuruse vahel tulevikus väheneb.
„Kõige turvalisem koht rahale on minu pangakonto, investeerimine ei ole algajatele.“
Pangakonto ongi kõige turvalisem... lühiajaliselt. Pikaajaliselt ampsab inflatsioon pangakontol olevast rahast suure osa ära. Isegi kui inflatsioon on vaid 2% ja pangakonto intress 0%, siis kümne aastaga on raha kaotanud oma ostujõust pea viiendiku (-18,7%). Hoides pikaajalised säästud/investeeringud vähemalt osaliselt aktsiafondides (sh pensionifondides) võimaldab inflatsiooniriski vältida ja raha ostujõudu vähemalt säilitada, kui mitte suurendada. Pannes kokku tõenäosusteooria ja portfelliteooria, saame välja arvutada, et kusagil 3–5 aastase investeerimishorisondi juures (olenevalt eeldustest) jookseb piir, kus hoiustele aktsiariski lisamine fondide abil mitte enam ei suurenda, vaid vähendab negatiivse reaaltootluse riski.
Mis sõnasse "algaja" puutub, siis tänaseks hetkeks on regulaatorid teinud väga head tööd ja mistahes investeerimistoote ostmisele panga vahendusel eelneb põhjalik kliendi investeerimiseesmärkide kaardistamine ja riskiküsimustike täitmine, mis tagab selle, et soovitatav/ostetav toode vastab kliendi ootustele. Ehk siis – küsige julgelt asjatundjatelt nõu.
Loomulikult tuleb arvestada, et liikudes hoiusetootluselt 0,5% aastas aktsiaturgude tootluseni 6% aastas, liigute riskiskaalal hoiuse nullriskist (eeldame siinkohal kuni 100 000 eurost riigi poolt tagastud hoiust) riskitasemeni, kus poolest oma rahast ilmajäämine paari aasta jooksul ei ole võimatu (2008–2009 ja 1930 - 1933).
Samas 15 aasta perspektiivis on tõenäosus, et globaalselt hajutatud aktsiaportfell negatiivset tootlust teenib praktiliselt null.
Samuti on elementaarne, et algaja ja väikeste summade puhul räägime investeerimisel vaid globaalselt väga laialt hajutatud toodetest (pensionifondid, fondifondid).
„Kodu ostmine on parem kui pikaajaline rentimine. Lõpuks on kodu ikkagi minu oma.“
See on täiesti õige väide. Kui ikka soovid samas kohas enam kui 10 aastat kindlalt elada, siis osta. Samas pakub rentimine palju suuremat paindlikkust ja kui eeldatav elamisaeg vähem 5 aastat, siis võiks pigem rentida.
