Stiilipuhas rokkar, kes ootab sünnipäeva

 (3)
Stiilipuhas rokkar, kes ootab sünnipäeva
Foto: Andres Putting

Tanel Padar (29) on lauljana laval üles astunud üle tuhande korra. Mees, kes kõige parema meelega veedaks suved paljajalu looduses, on promeneerinud ka moelavadel Eestis ja isegi piiri taga.

Mis ajast riietus sulle kui maapoisile oluliseks muutus?

Varase noorusega oli nii nagu minuealistel või vähe vanematel ikka — pere noorim laps naljalt uusi asju ei saanud, kandsid endast vanemate laste riideid kusagilt pereringist. Aga oma esimest moehitti mäletan küll. Kui tulid satelliidikanalid, avastasin enda jaoks Lenny Kravitzi, ta meeldis mulle räigelt ja kuna tal olid alt laienevad püksid, oli loomulikult mul ka vaja. Võisin olla vast 12-13, kui emaga Rakveres jalutades leidsime tänaval suvalise leti, kus olid müügil alt laienevad neerumustrilised kardinariidest püksid. Vajadus erineda oli nii suur, et kohe tuli osta kaks paari, vaatamata sellele, et minu numbrit ei olnud. Ostsime siis suuremad ja ema tegi ümber, no tegelikult lõppes lugu nii, et ma ei käinud nendega kordagi.

Igasuguseid etappe on olnud kooliajal. Lugesime klassivennaga, et Kurt Cobain käis mitu aastat sama kampsuniga. Meil olid ka sellised toredad kolme nööbiga kampsunid, mida kandsime paar kuud jutti, aga siis saime haisva kampsuni eest käskkirja. Järgmisena tuli räpibuum, siis läksid käiku võõrasisa keldrist leitud riided, nägime suhteliselt kaltsakad välja ja saime jälle käskkirja.

Sinu moeapsud on siis kõik jäädvustatud käskkirjadega?

Tuleb nii välja jah. Aga see teismeliseea moeotsingute asi on vajalik, lahe oli eristuda ja nüüd tagantjärele mõtlen ka, et ägedad apsud. Rakveres oli aasta tippsündmus Wesenberg Rock, siis oli kaks päeva lust ja lillepidu, kõik rokkarid said oma tagide ja saabastega laineid lüüa ja arutada, kellel kust midagi pärineb. Vanad asjad on toredad, käisin aastaid vanaisa kirsadega ja seanahast tagiga, millega tema mootorrattaga sõitis.

Speed Free oli su esimene bänd, kas siis ka juba mingist erilisest läbimõeldud lavalisest stiilist rääkida sai?

Mul käib ostlemishullus hooti, tol ajal seda kindlasti polnud, sest polnud rahagi. Kogu raha oli taskus, siis oli sellest hea ülevaade. Poodi riideid ostma naljalt küll ei läinud, ehk ainult siis, kui teleesinemise jaoks oli väga vaja. Arvestus käis õlledes ehk kui t-särk maksis paarkümmend õlut, oli liiga kallis.

Mulle on millegipärast mällu sööbinud üks suhteliselt kummaline ja magus pilt noorest sinust,

Kas teadsid, et Tanel Padar:
- sündinud 27. oktoobril 1980 Haljalas;
- on õppinud klarnetit ja saksofoni;
- laulis kiriku-, laste ja poistekooris;
- tegeles koolipoisina nii rahvamuusika kui ka võistlustantsuga.
- on ansambli “Speed free” looja ja kõigi laulude autor;
- võitis koos Speed Freega 2001 aastal Eesti Muusikaauhindade jagamisel auhinna Aasta Uus Tulija;
- esineb nüüd ansambliga “The Sun”, mille mees kokku kutsus aastal 2003.

Allikas: Wikipeedia

Stiina poster, kus sa olid üleni valges, soonikkampsun ja…

Oi, see on mulle endale ka mällu sööbinud! Valgetes riietes, sinisel täispuhutaval diivanil. Aga see polnud minu stiil, see oli ajakirja stilisti valik! See oli üks esimesi pilte minust, kus ma ei olnud mina ise. Sellepärast ongi nii hästi meeles.

Kas The Sun kasutab stilisti abi?

Stilisti meil ei ole. Teeme koostööd paari brändiga, me nimetame seda hellitavalt partnerluseks, nemad aitavad meil head välja näha ja kui meie head välja näeme, tunnevad inimesed huvi ja leiavad tee poodi. Pikka aega oleme teinud koostööd Vansiga. See on siis pigem jalanõud ja t-särgid, aga teksad, mis mul täna jalas, on ka vähemalt viis aastat vanad Vansid, pärinevad esimeselt asjade jagamise korralt. Need on lihtsalt nii head ja mugavad, vahepeal kadusid küll ära, aga leidsin oma põhjatust autopagasnikust jälle üles. G-Star on ka juba päris kaua meie partner. See on selline tingimusteta suhe, me ei pea olema pealaest jalatallani nende riietes.

Oled ka saatejuht ja seal ikka stilistide haardes. Kas oled teinud koostööd mõne sellisega, kes lennult su stiili tabab?

Karolin Kuusik on tore stilist, kellega saab läbi rääkida ja hästi kaubale. Oleme temaga ja bändiga ka fotosessioone teinud. Aga siis päädib asi sellega, et ma olen tulnud selliste oma riietega, mis on tema meelest ka väga head, eks meil ole sarnane maitse ka.


Kust sa ise riideid ostad, Eestist või mujalt, ja kas sul on lemmikbrände?

G-Starist kõige rohkem. Isegi kui lähen nii-öelda oma noosi järele, ostan ikka lisaks ka. Viimasel ajal on tekkinud välismaal poes käimise suhtes tõrge — seal on nii palju hullult lahedaid asju, kõike tahaks. Aga siis lööb minus välja selline backpacker, mõtlen hoopis, et mis ma ikka neid asju kokku kuhjan, tegelikult pole ju vaja nii palju. Lõpuks on ikka ühed lemmikpüksid, millega kogu aeg tahaks käia. Ma pean selle peale küll muidugi mõtlema, et kuna ma olen artist ja mõnikord on nädalas neli-viis kontserti, peab olema ka sama palju komplekte, millega sobib lavale minna. Niisama ringi tuterdamiseks jagub mul riideid elu lõpuni. Netiavarustest ostan ka, tavaliselt vale numbriga t-särke, mis tuleb sõpradele ära kinkida.

Sul on veel üks oluline kehakate — tätoveeringud. Lisaks päikesele kaelal ringid käel, nii et bändi- ja plaadinimed on ikoonidena jäädvustatud. Kas see projekt on alles pooleli või on olulisim juba kirjas?

See projekt on igavesti pooleli. Esimesed tattood tegin kümme aastat tagasi. Mu kehal on kõik lood ja asjad olemas — raha, autod… Alati vaatan, et siia saaks ju mingit värvi juurde panna, mõne elemendi lisada. Aja jooksul kuluvad ka heledamaks, tuleb üle teha, et kenad ja värsked välja näeks.

Kannad hea meelega ehteid. Kas valid neid ise või on sul ka mõni oluline kingiks saadud ehe või aksessuaar?

Ehted valin ise, reeglina leian internetist. Aga brände ma selles osas eriti ei vaata. Vahel leian lahedaid kõrvarõngaid reisidel suvalise turu pealt. Väiksed detailid kipuvad ju ära kaduma, sellepärast ma nende peale liiga palju kulutada ei taha. Pole ka kuigi oluline, mis firma kell on, kui näeb välja väga lahe ja selline, et poole tunniga katki ei lähe, siis mulle sobib. Kell on käe peal pigem aksessuaar, tegelikult vaatan kella mobiilist.

Kas mõni ehe on talismani staatuses ka, lausa nii, et peab igal esinemisel sinuga olema?
Ma ei saa ilma sõrmusteta kodust välja minna. Pikka aega oli mul tunne, et alati peab midagi kaelas olema. Nii kui välja läksin ja aru sain, et unustasin, pidin lausa tagasi minema. Aga mida aeg edasi, seda vähem on igal hommikul tunne, et peaks näiteks kõrvarõngad kohe külge toppima. Loomulikult kui on mingi üritus või tekib tunne, et mingi riietusega väga sobib, ehin ennast hea meelega põhjalikumalt. Kui pole aega läbi mõelda, panen lemmikud külge. Aga nüüd on selline lugu, et sõrmused on küll alati sõrmes, aga vasaku käe omaga ei saa pilli mängida. Hiljuti alles avastasin, et mul on tekkinud selline rituaal, et kui pill on juba laval kaelas, võtan sõrmuse käest ja panen taskusse. Aga liiga palju tähelepanu ei tohiks mu meelest rituaalsetele asjadele pöörata, muidu hakkadki sellepärast puid kallistama, et hästi läheks. Ei tohi üle mõelda, siis kipub halvasti minema.

Kelle lavalist stiili veel imetled peale Lenny Kravitzi?

See on raske küsimus, ühest küljest on muusika ju ikkagi kõige alus ja lavaline olek peaks sellega haakuma. Teisalt on näiteid, kus justkui ei haagi, aga ikka on lahe — näiteks Eric Clapton oli pool elu Armani ülikonnaga laval, kuigi bluusiringkondades öeldi, et ükski õige bluesman niiviisi ei riietu. Mulle meeldis ka Billy Idol kui persoon, sellest ka mu blond püstine soeng vahepeal.

Oled moešõudel bändiga kaasa löönud — kui meenutada üht Montoni Fashion Live! üritust Hollywoodis. Kas oled ka modellina tegutsenud?

Oo jaa! G-Stariga oli meil Lätis moedemm, modellid näitasid laval uut kollektsiooni ja meie musitseerisime. Siis kunagi kümmekond aastat tagasi oli Soomes lausa kaks moeetendust ajakirjaga Me Naiset. Seal ma esitasin paar lugu ja olin modell ka. Mul oli maani mantel ja paar sammu enne, kui oleksin pidanud catwalkilt lahkuma, takerdusin mantlisse ja kukkusin kardinate vahele pikali.
Ühel FIBIT-il olin korraldaja, siis pidin ka modelliks olema. Aga ega see mul mingi meelistegevus pole. Müts maha nende tütarlaste ja naiste ees, kes seda tööd teevad. Minu jaoks on kuidagi loogikavastane laval tähtsalt kõndida ja rõhuga ümber pöörata, ikka naerma ajas ja oli kuidagi piinlik. Aga lahe oli proovida!

Kuidas mehed Eestis riides käivad?

Tundub, et Eestis on täielik ämber või casual chic, sellist vahepealset normaalset pole. Ma ei teadnud, et sa seda küsid, sõitsin linnas nii palju ringi täna, oleks kohe spetsiaalselt vaadanud sellise pilguga. Meil ei ole mõnusat hipilikku stiili või sellist surfarite casuali, mujal näed põnevat tänavariietuskultuuri, meil ikka dressipüksid. Tüüpiline eestlane on teksa ja t-särgi mees, aga see võib olla nii hästi väga lahe kui ka eriti jube. Totaalselt õudne, kui kantakse sandaale sokkidega ja t-särk on püksi topitud ja siis pole veel püksirihma ka…

Mida naiste riietuses tähele paned?

Välismaalased, eriti soomlastest tuttavad ikka kiidavad, et meie naised on kenad ja hoolitsevad enda eest. Aga kurb on näha, et see Soome tiinekakultuur ja Tokio Hoteli fännindus levib siia, noored tüdrukud ei hoolitse enam enda eest väga, kehakaal on üle käte, suvalised hilbud selga venitatud. Noore tüdruku puhul on kõige hullem “töömehekas” — mustad kitsad teksad, tennised otsas ja 100% kräkk on näha. Siis ma valin pigem teise tänava kui kõnnin tema järel.

Kuidas oma praegust stiili kirjeldaksid?

Casual. Casual hippie! Suvel on kõik teistmoodi, tahan alati esimesel võimalusel paljajalu muru peale tuterdama ja oleksin hea meelega terve suvetuuri paljajalu olnud. See suvine välikontsertide aura on tekitanud tohutult hea fiilingu — tunned ennast osakesena loodusest. Ka vabadel päevadel käime meie kidramehe Tarvo Valmiga looduses. Kõik asjad on autos olemas, kui tahan kuhugi järve äärde ööseks telkima jääda. Aga ülikonda autos muidugi pole, selle kandmiseks peaks ikka duši alt läbi käima ja teise hoiaku võtma.

Kui tihti sa ülikonda kannad?

Praktiliselt iga nädal! The Sunil on sel aastal juba kolmes pulmas mängida tulnud, muidu me sellist asja pole üldse teinud, nii et isegi suvel kannan ülikonda, kui olukord nõuab. Hea meelega kannan ka viigipükse ja triiksärki ja panen vesti või pintsaku peale. Ses mõttes mulle väga meeldib ka see teine äärmus. See on see Tanel, kes vaatab peeglisse ja kellele meeldib šikk olla.

Öeldakse, et mood käib spiraali mööda. The Suni uus plaat on Ring, miks selline nimi ja kas on eesti või inglise keeles?

Aga kui spiraali pealt vaadata, siis on see hunnik ringe! Kõik käib elus ringi mööda: teed halba — saad ringiga tagasi, teed head — saad ringiga halba tagasi. Plaat on ümmargune, päike on ümmargune. Plaat ilmub sügisel ka inglise keeles, ja nii nagu eelmise plaadiga Unisex mõtlesime teadlikult, et oleks hea, kui nimi oleks sama. Algul oli idee panna nimeks 11, tekkis ka palju seoseid, tähendusvälju ja tuleb ju aasta 2011, aga siis selgus, et sama nimega plaate on mingi 30 maailmas. Ring tuli lihtsalt ühel hommikul kohvitassi kõrval. Iga asi ja iga plaat on millegi algus või lõpp. Ring ühesõnaga.

Kumb see plaat on, algus või lõpp?

Pigem algus, sest see on täiesti uus materjal, mida pole isegi kontsertidel mänginud. Mõnikord on poole aastaga kõik ära leierdatud ja kui alles siis uus plaat ilmub, on see sisuliselt juba greatest hits.

Millised on disainis su greatest hits? On need pigem kindlad esemed või pead eriti lugu mõnest möödunud ajastust?

Olen klassikafänn. Mulle meeldib väga mu pill Gibson Les Paul Custom, mis on aastakümneid. muutumatuna püsinud. Muusikaline maitse mõjutab ka, kui ikka bluus meeldib, kujutad ette stiilset vanameest viskiklaasi ja sigariga, nii et jah, klassika ja retro laiemalt. Sisustuses on vene uusrikka stiil ikka väga jube. Ma olen ju siin üürikortereid pidanud ja vahepeal oli väga raske leida sellist, kus kapinupud poleks kuldsed. Aga ma ei piiritlekski rohkem, tunnen ära asja, mis mulle meeldib. Asjad, mis mulle ei meeldi, hoian endast nii kaugel, et suudaksin negatiivse suhtumise asemel pigem neutraalseks jääda.

See aasta on sinu juubeliaasta, saad 30. Kas selle neljandasse kümnesse jõudmisega on ka mingeid tundmusi, et nagu pöördepunkt ja midagi hakkab muutuma?

Oi, ma jubedalt ootan! Kui mul oli viis aastat tagasi meeletu masendus ja olin oma eluga puntras, ütles Danel Pandre: “Ära muretse, kui mees saab 30, loksuvad kõik asjad ise paika.” Mul on palju sõpru, kes on 30 ja rohkem ja see lohutus pole nende puhul küll kuidagi paika pidanud, ma väga tahan näha, kas see minu puhul toimib.

Ilmunud septembris 2010