“Esimesed kaks päeva mõtlesin, kuidas last hoida, et ta katki ei läheks,” ütleb Sven. Esimene suurem proovikivi oli kohe esimesel ööl, kui tuli pimedas mähkmeid vahetada. Abi ei olnud kuskilt võtta ja pidi oma jõududega hakkama saama. “Ei saa karta asju, mida nigunii peab tegema,” ütleb ta lohutuseks teistele isadele, kes võib-olla tunnevad ennast esialgu kui elevant portselanipoes.

Loe pikemalt Naistelehest!