1/1

1. Viis erinevat tüüpi veel


KAHTLANE KÄRUMEES
Võimalik varas või muidu halb inimene. Lükkab tühja käru, vahib ringi, sirvib ajakirja, katsub õuna, sööb ühe viinamarja, lehitseb veel teist ajakirja. Ta ei oota kedagi, ta ei tee aega parajaks, ta pole ka vaimust vaene. Mida kuradit sellised tüübid poes teevad? Üks looduse müsteeriume.

AHELATES KÄRUMEES (MÄSSAJA)
Ahelates Kärumeest kohtab mitte ainult toidupoes, vaid ka rõiva- ja mööblipoes. Ehk siis kõikjal, kuhu ta võimukas abikaasa on käskinud kaasa tulla.

Vaikides tõukab Ahelates Kärumees oma toidukäru. Ta kuuletub küll käskudele, aga tema silmis on mõrvarlik tursapilk. Ahelates Kärumees vastab agressorile (loe: abikaasale) võimalikult napilt, ühesilbiliselt, samas saadab iga tema kehamolekul avalikku ruumi üheselt mõistetava signaali : ma ei taha siin olla! Appi! Aidake! Teisest Aheldatud Kärumehest möödudes vahetatakse mõistev, kaastundlik pilk. Pole välistatud kerge vastastikune noogutus.

SEENIOR-KÄRUMEES
Härrasmees, kelle väljalaskeaasta jääb kuhugi Teise ilmasõja kanti, sageli isegi varasemasse epohhi. Võimaliku modifikatsioonina on Seenior-Kärumehel kaasas vanaproua. Mõlemad on poeretkeks hoolega ette valmistunud, tipp-topp riides – mehel habe aetud, naisel kõrvades ja kaelas kenasti komplekti aetud merevaigust ehted.

Poodi on kaasa võetud hoolikalt kokku lapatud linasest riidest toidukotid. Ostetakse praktilist toitu, sooduskaupu. Otsustajaks on näiliselt mees, ostukärusse maabuvad aga pelgalt need kaubad, mis on pälvinud abikaasa heakskiidu.

Pangakaarti haldab naine, terminalis parema käega koodi vajutades hoiab vasak pihk varjukatet, sest mine sa neid pätte tea – eilses Päevalehes oli jälle pikk lugu röövelmõrtsukatest.

SÄÄSTU-KÄRUMEES
See mees tuleb poodi täpselt siis, kui käimas on suuremad allahindluskampaaniad.
Kahmab korvi kõike, mis on märgitud kollase sildiga või kannab ahvatlevat märkust “Parim enne möödas”.

Tegelikult pole Säästu-Kärumees hinnatundlik klient, pigem on ta iseloomult kokkuhoidlik. Kassas makstes eelistab ta sularaha. Üldiselt ostleb üksinda.

KALEVIPOEG–KÄRUMEES
Ta võib poodi tulla nii üksinda, sõpradega kui ka oma perega. Vahet ei ole, tema jaoks on esmatähtis, et rääkida tuleb kõva häälega, kommenteerima peab kõike ja kõiki.

Kalevipoeg–Kärumees on tegude mees. Seepärast räägib ta käru lükates samaaegselt telefoniga. Lahkelt varustatakse ümberkaudseid ostlejaid oluliste päevapoliitiliste uudistega:
millal on laevale minek; kas esmaspäeval saab Veltsi juurest tööbussi kummid kätte või mitte; miks Tallinki peal ei kannata enam hommikusööki võtta; kas laupäeval tuleb viinavõtt või jääb ka seekord pidu ära, sest Hardil on jälle põhja alt ära löönud.

Lapsed Kalevipoeg-Kärumehe ümber käratsevad, nende viimase peal üleslöödud emme manitseb neid küll moepärast, samal ajal aga kenitleb end mõnuga ja volksutab oma meetripikkuseid ripsmepikendusi.

Kalevipoja ostukorvis on peamiselt kaubad, mida tarbitakse ka Soomes. Kama, hapukapsaid ja toorest räime sealt tavaliselt ei leia.

Kokkuvõte.
Eesti mees käib üksinda toidupoes suurima heameelega, kuid ainult siis, kui ostetav kraam mahub pisemasse korvi või kaenla alla. Suuremate invasioonide tarvis on meestel reeglina kaasas võimukad füürerid, kes teevad kogu olulisema töö ehk siis keelavad-käsivad-poovad ja lasevad. Kui feministid ja muu moodne rahvas viriseb, et maailmas tõmbavad nööre mehed, siis toidupood on küll üks oaas selles suures kõrbes, kus valitsuskepp on endiselt naiste käes.

1/1