Unetuse all mõeldakse üldisi magama jäämise raskusi, rahutut ja katkendlikku und või liig varast ärkamist. Unetus on üldine unehäire, mille taustal on palju teisi põhjusi. Peaaegu kõigil inimestel esineb mingis eluetapis mööduvaid ja lühiajalisi unehäireid. Sellise lühiajalise unetuse taustal ei ilmne tavaliselt mingi muu haigus, vaid unetus on inimese üks võimalik viis reageerida elus toimuvatele erilistele pinge- ja stressiseisunditele.

Aktiivse unetuse all kannatavad tavaliselt tundelised inimesed ja neile on omane, et nad muretsevad ja on närvilised.

Uni on otsekui tundlik mõõdik, mis reageerib paljudele elus toimuvatele asjadele. Unetust võivad tekitada vahetustega töö, pensionile jäämine, omakse haigestumine või surm, lahutamine, armumine, välismaareis või muud tulevikuga seotud mured või probleemid.

Ka liigne kohvi joomine või suitsetamine virgutavad ja ei lase korralikult magada. Alkohol muudab une struktuuri ja alkoholi võõrutusnähtude juurde kuuluvad ka unetusprobleemid. Vanemaealistel inimestel ööuni häirub veelgi kergemini kui noortel inimestel, kuna juba tavalisest erinev järgmise päeva sündmus tekitab rahutut und või unetut ööd.

Pikaajalise unetuse korral on tegemist kas füüsilise või psüühilise haigusega, mille sümptomid ei lase magada:

  • tugi ja liikumiselundite haigused või liigeskulumisega seotud vaevused
  • südame ja veresoonkonna haigused (südamepuudulikkus ja südame isheemiatõbi, aju verevarustushäired, peavalu ja insult)
  • jäsemete verevarustushäired
  • mõningad neuroloogilised haigused (Parkinsoni tõbi, dementsus)
  • jalakrambid
  • kroonilised kopsuhaigused
  • eesnäärmevaevused
  • kõrvetised
  • naha sügelus
  • menopaus
  • madal vererõhk
  • norskamine
  • rahutud jalad

Pikaajalisele unetusele tuleb kindlasti reageerida ja endale selgeks teha, millest unetus on tekkinud, kuna pikaajaline unetus tekitab väsimust, närvilisust, halba enesetunnet, mälu ja keskendumisvõime halvenemist ning lõpuks halvendab kogu päevase eluga toimetulekut. Pikaajaline unetus põhjustab ka palju õnnetusi, kuna inimene muutub kohmakamaks ja tähelepanu hajub.

Unetusele on iseloomulikud:

  • korduvad raskused uinumisega, ei suudeta soovitud ajal uinuda vähemalt poole tunni jooksul
  • korduvad raskused une kestusega, uni jääb liiga lühikeseks
  • korduvad raskused une püsivusega -öised ärkamised, liiga varajane hommikune ärkamine
  • korduvad une kvaliteedi häired, uni ei ole kosutav
  • kuigi on olemas piisav võimalus ja aeg magada, ei saa magada.
  • unetuse tõttu esineb päeval häiritust ja väsimust

Stress, üleväsimus ja kurnatus ilmnevad sageli hommikuse unetusena.

Üleväsinud inimesel on stressihormoonide sisaldus veres kõrge, mis raskendab rahunemist ja tasakaalustatud und. Stress võib väljenduda ka valutavate ja pinges lihaste või kõhuvalu kaudu. Halvasti magatud öö mõjutab kogu keha. Keha reageerib elundite tasakaalustamiseks südame löögisageduse, vererõhu, keha temperatuuri ja hingamiskiiruse tõstmisega.

Pikaajaline ja jätkuv hommikune ärkamine võib olla märk masendusest.

Masendus võib ilmneda lisaks unetusele liigse unisusena või unerütmihäiretena, magame päeval ja öösel ei saa und. Masendunud inimene tunneb väsimust, valusid, ärritust, kuid mitte alati meeleolu langust.

Unetuse põhjuseks võib olla ka hirm unetuse ees, kus juba hirm halvasti magatud öö ees või liiga vähese ööune võimaluse pärast tekitab omakorda unetust. Ka erinevad ravimid võivad tekitada unetust. Ning seetõttu tuleks alati kõiki põhjuseid arvesse võtta, kui alustada unetuse ravimist.

Norskamine on paljude jaoks suur probleem.

Üheks suureks ja küllaltki tüütuks probleemiks on norskamine. Norskamise probleemi käes vaevleb üle 60-aastastest meestest üle 50% ja naistest peaaegu 50% norskavad. Üldiselt peetakse norskamist vaid ümbritsevaid häirivaks teguriks, kuid tegelikult liitub norskamisega väga palju erinevate elundite häireid: norskamine on seotud isegi südame – ja vereringehaigustega. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine lisavad norskamisele tugevasti detsibelle.

Tervisehäirena vaadatakse norskamist sel juhul kui see on pidev ja sellega liituvad ka hingamise katkestused, norskamine on häälekas ja katkendlik, lõpeb korinaga ning kui norskamisele liitub veel tugev päevane väsimus ja magamine. Siis on põhjust kahtlustada isegi uneapnoe – häiret ja tuleks pöörduda arsti poole.

Norskamist võib pidada tugevaks lärmiks. On märgatud ka, et naised on kõvemahäälsemad kui mehed. Norskajaga ühes ruumis magades ei pea häbenema seda kui te ei suuda norskamist välja kannatada ja üks läheb teise ruumi magama. Kõrvatropid on ka heaks vahendiks heli summutamiseks.

Rahutute jalgade sündroom.

Täiskasvanutel umbes 5-15 % inimestel esineb rahutute jalgade sündroom. Häire ilmneb kontrollimatus vajaduses liigutada alajäsemeid, kuna jalad tunduvad rahututena ja neil võib esineda ka tõmblusi. Häired on tugevamad eriti õhtul ja öösel. Häire põhjuseid täpselt ei teata, kuid arvatakse, et tegemist on närvisüsteemi dopamiini ainevahetuse häirega. Antud vaevus takistab inimesel magamajäämist ja kui see juhtub ööseti, siis viivad katkendlikuks jäänud uni ja vajadus jalgu liigutada lõpuks kroonilise unepuuduseni ja kurnatuseni. Antud häire jaoks on olemas ravim ja see määratakse vastavalt häirepildile.

Rahutuid jalgu saab ravida ka mõningate koduste abivahenditega. Alljärgnevate võtetega on paljud abi saanud:

  • uinumist soodustavate ja une kvaliteeti parandavate harjutuste sooritamine ja järgimine
  • tervisliku ja mitmekülgse toidu kasutamine
  • sääremarja ja reielihaste venitus ja lõdvestus õhtuti
  • vahelduvalt külmade ja soojade jalavannide võtmine
  • soojade ja külmade kompresside kasutamine ümber sääremarjade
  • magneesiumi või rauatablettide kasutamine (kindlasti konsulteerida arstiga)