VEEBIBEEBI 28.09: Täitsa teistmoodi lugu

September on peaaegu seljataga ja mis ma olen siis teinud? Nagu lastele ikka, siis kõige tähtsam on loomulikult sünnipäev ja just täna sain ma nelja kuuseks. Ja nagu ikka sel puhul, küpsetas emme ühe õunakaku ja issi sõi selle ära… Aga ma olen nende isekusega juba täitsa harjunud. Lisaks sellele on mind viimasel ajal veetud mitmete arstide juurde ja ujumas käisin ka.

Ohh, täpselt nädal tagasi üllatasin oma emmet keeramisega. Tegelikult ma pusisin selle kallal juba mitu nädalat, aga päris õiged nipid omandasin alles nüüd. Emme ei uskunud köögist tulles oma silmi ja nii pidin ma talle veel kolm korda oma uut oskust näitama. Siis tegin ma paar päeva puhkust ja nüüd keeran iga kell end kõhuli, kui vaid soovi on. Ja viimasel ajal ma nüüd peamiselt kõhuli olengi, sest nii on palju põnevam.

Tavaliselt paneb emme toapõrandale teki ja sinna palju-palju mänguasju ning minu nende keskele. Seal ma siis pusin ja nihverdan, päris roomata ma ei oska, aga kui lina hoolega enda alla kokku kortsutada, siis tulevad ka mänguasjad minu juurde.

Vahepeal käisin ka arstitädil külas, kes väänas mind veidike, aga õnneks ei olnud see üldsegi valus ja nutma ma ei hakanud. Kuna ma olen suur poiss ja kasvan ruttu, siis soovitati massaazhis küll edasi käia, sest luud kasvavad kiiresti ja lihased ei jõua nii ruttu järgi ning lihaspinged on nii kerged tulema, ehkki praegu oli arstitädi minuga igati rahul.

Ja siis, teisipäeva varahommikul, kui mina alles mõnusasti voodis pikutasin, anti mulle süüa, kuigi mul polnud veel eriti isu ja topiti kombekasse ning siis autosse. Linna jõudes hakkasin juba virguma ning mis ma nägin — suurt-suurt vanni. Emme kiskus mu paljaks, ainult mähkud jäid jalga ja siis läksime me koos sinna hiigelsuurde vanni. Algul ma nati kartsin, aga emme hoidis mind tugevasti kinni ja siis ma muutusin juba julgemaks ja hakkasin naerma ja kilkama. See oli nii mõnna ja ma loodan, et lähme sinna veel.

Ükspäev tegi emme süüa ja andis mulle porgandit närida. No tegelikult ma rohkem nagu lutsutasin seda, sest kikusid mul veel ei ole, aga mu igemed niiii sügelevad. Ainult et see porgandijupp oli nii libe, et ei tahtnud mul kuidagi peos püsida, aga emme aitas mind. Nii nämma oli.

Viimastel päevadel on emme mulle söögiaegadel veel miskit imeliku valget asja lusikaga pakkunud, aga selle ma ajan kõik ilusti suust välja. Maitse on natuke piima moodi, aga selline kahtlaselt paks ja üldse… emme ise seda küll ei söö. A eks vaatame, äkki hakkab maitsema!

Emme väike Timbu-Limbu