Oskused, mida ülemus sulle ei õpeta
Kui järele mõelda, siis tegelikult oled sa otsekui kahestunud. 1) sina koos oma peika ja/või sõpradega, kui tunned end kõige seksikamalt ja turvalisemalt. See on see osa sinust, kes on seltsiv ning flirdib ja tunneb end oma nahas suurepäraselt. Ja siis on veel “töine sina”, kes suure tõenäosusega hoiab madalat profiili ega ürita eriti silma torgata.
Kuid ekspertide hinnangul võib selline n-ö isiksuse lõhestumine (“vabaaja-sina” ja “töine sina”) sind karjääri edenemise osas hoopiski takistada. Kui miski sulle üldse tööalaseid eeliseid annab, siis on see oma seksika enesekindluse kasutamine just siis, kui lõputult tööd rügad — eriti just nüüd, kui karjäärivõimalused hakkavad taas vaikselt hoogu koguma ja sa võid veidi vähem tagasihoidlik olla. “Tänapäeval ei otsi ülemused roboteid, kes käituvad nagu kõik teised. Nad tahavad kedagi, kes on lõbus ja enesekindla hoiakuga, millest on tunda loovust, ning kelle silmad säravad,” räägib raamatu “The Woman’s Workplace Survival Guide” autor Sarah Kaip. Artiklis toome välja “töise sina” ja “vabaaja-sina” erinevused ning anname kasulikke näpunäiteid, kuidas oma seksikaid ja südikaid omadusi ning oskusi tööalaselt ära kasutada.
Flirdi veidi
Vabaaja-sina: näed baaris tapvalt kuuma kutti ja tuled koheselt lagedale plaaniga, kuidas talle kõige muretumal viisil läheneda. Töine sina: astud koos ülemusega lifti, muutud pisut kohmetuks ja hakkad rääkima midagi õhuniiskusest. Lahendus: “Inimesed kangestuvad, sest nende arvates peab vestluse avalause olema midagi geniaalset,” ütleb psühholoogiaprofessor Bernardo Carducci Indiana Ülikoolist. “Tegelikult peaks see olema nii siiras kui võimalik. Oluline on kontakteerumine.” Ilmast rääkimises pole midagi halba, kuigi võid jätta mulje, et otsid lihtsalt meeleheitlikult jututeemat. Võimalusel oleks parem rääkida millestki pisut isiklikumast. Kui näiteks tead, et sinu ülemus on filmifänn, võid mainida, et sa ei jõua uut Tarantino filmi ära oodata. “Aga lõppude lõpuks loevad ikkagi teod, mitte sõnad,” ütleb Carducci.
Ei tohi alahinnata ka kehakeele olulisust. Armsa kutiga kohtudes ei vaata sa ju kunagi vaid oma kinganinasid ja seda ei tohiks teha ka oma ülemusega rääkides. Selg sirgeks ja ohtralt silmsidet! “Ülemused otsustavad su enesekindluse üle vaid mõne sekundi jooksul,” ütleb raamatu “Confidence: The Key to Achieving Your Professional Best” autor psühholoog Rob Yeung. “Nende esimeste kriitiliste sekundite jooksul hindab ta sind pigem sinu oleku kui sõnade järgi.”
Paista silma
Vabaaja-sina: peol oled seltsiv, liigud ringi, lobised erinevate sõpradega, keda sa ammu näinud ei ole, ja kohtud uute inimestega. Töine sina: sul on terve kuhi toimetusi, nii et püsid suurema osa päevast oma laua taga või toas, ilma et töölt eriti pilku tõstaksid. Lahendus: olengutel on kõige populaarsem see, kes suudab hästi teistega suhelda ja oskab end nähtavaks teha. Sama kehtib ka tööl. “Isegi kui töö kasvab üle pea, on oluline, et sa korra või kaks päevas laua tagant püsti tõuseksid — lihtsalt selleks, et teised sind näeksid,” räägib Kaip.
“Ja kui sa ka midagi ei ütle, siis vähemalt sinu kohalolek on palju tugevamalt tajutav.”
Ja veel: kui on vaja töökaaslasega rääkida, tee seda silmast silma. “Näost näkku rääkimine on peaaegu alati parim viis suhtlemiseks,” ütleb Kaip. Lisaks sellele, et lood nii uusi suhteid, saad ka enamasti oluliselt selgema vastuse kui telefoni või meili teel.“
Ole otsekohene
Vabaaja-sina: kui oled koos sõpradega, ei ole sinu jaoks mingi probleem oma arvamust avaldada, olgu see siis selle kohta, kust saab parimat sushit või kes sel hooajal superstaari saates petta sai. Töine sina: selle asemel et oma turvalisest kookonist välja pugeda, väldid kindlaid seisukohti (kartes kedagi solvata). Püüad öelda kõike diplomaatiliselt, näiteks: “Noh, ühest küljest on minu arvates nii, aga samas võib asja ka teisiti vaadata…” Lahendus: sotsiaalsed grupid on huvitavad oma mitmekesisuse tõttu. Kui sina ja su sõbrad oleksite igas asjas ühel arvamusel, oleks see umbes sama põnev kui vaadata muru kasvamist. Miskipärast inimene aga arvab, et tööl peaks ta mõtlema täpselt nii nagu ta ülemus. See pole tõsi! Sind ei palgatud klooniks. “Enamasti ülemustele need n-ö “okei”-inimesed ei meeldigi,” ütleb Kaip. “Palju olulisem on näidata, et sul on omad tõekspidamised. Teistest erinemine sunnibki ülemust otsuse langetamiseks ja ausa arvamuse kuulmiseks sinu poole pöörduma.“
On küll võimalus, et satud oma otsekohesusega liialt hoogu. Siis proovi olukord naljaks pöörata ja näita, et oskad jamast kerge vaevaga välja tulla. Näiteks: “Hommikul toimis see minu koera/peika/tänavamuusiku peal palju paremini.”
Ära nõua pidevat tähelepanu
Vabaaja-sina: tõestamaks, et oled vaimukas, ei pea su peika iga nalja peale plaksutama. Sa tead seda juba niigi. Töine sina: otsid ülemuselt pidevat kinnitust, et teed head tööd, näiteks küsid: “Kas oled rahul raportiga, mille ma eelmisel nädalal esitasin?” Lahendus: sa said selle töö ju sellepärast, et sinu ülemuse arvates olid sa teistest kandidaatidest parem. Nii et mõtle ülemusest n-ö kui oma poiss-sõbrast. Ta valis sinu, mitte selle teise tüdruku — pideva kiituse lunimine on mage. Lisaks ütleb Kaip, et kui pidevalt kiitust otsid, võivad inimesed hakata arvama, et püüad nende eest oma puudusi varjata. Hoia end iga hinna eest tagasi, et sa ülemuselt enda kohta pidevat kiidulaulu ei nõuaks. Kaip soovitab bossilt oma töö kohta tagasisidet küsida mitte rohkem kui kord kuus. “Sellist tüüpi tähelepanu otsimine näitab, et tunned end oma töökohustusi täites enesekindlalt.”
