Euro tuleb! Kuidas ma nüüd küll hakkama saan?

Umbes taolisi avaldusi kuulsin aastavahetuse lähenedes järjest enam ja enam. Mis te nüüd arvate, et lehmad euro tulles piima ei anna või tööandjad palka ei maksa?

Tõsi, ka mina usun, et mõningane hinnatõus on ilmselt paratamatu. See tähendab küll veidi püksirihma pingutamist, kuid mitte sellist paanikat ja hala. Kroonist on meil kõigil kahju, aga ka see pole enam kuidagi meie kätes. Mille hüvanguks aga nüüd see kestev nutulaul, kuidas raha vahetudes on nii raske ja keeruline hakkama saada.

Peamine argument, mida ma olen kuulnud, on see, et raha on ju nüüd 15 korda vähem käes. Jeerum küll! Selle käes oleva raha väärtus on ka nii palju suurem. Kui keegi kardab, et ta poes nüüd odavaid hindu nähes lolliks läheb ja oma pisku kohe ära kulutab, siis selles saab küll oma ajunatukest süüdistada, mitte rahavahetust.

Tõsi on see, et uuega harjumine võtab aega. Ega minagi rõõmust kukerpalle tee, et saan nüüd koormatega münte endaga kaasas tassida ja riiulite vahel hoolega matemaatikaülesandeid lahendada, enne kui uued hinnad ja uus olukord harjumuspärasemaks muutub. Kuid see ei pane mind veel ohkama ja oigama, kuidas nüüd on kõik nii keeruline ja pere jääb põhimõtteliselt nälga, kuna eelarvet on ju võimatu planeerida.

Veidi segadust on alguses kindlasti ja natuke rohkem planeerimist ja kalkuleerimist, kuid ümmarguselt 16 peaks iga täiskasvanud inimene suutma arve korrutada ilma, et sellest suurt häda ja paanikat sünniks.

Hea lugeja, kas sina kartsid 1. jaanuari ja euro tulekut, võtsid seda kui paratamatust või ootasid rõõmuga?