Sportijate nahahädad
Kõige tõsisemad seisundid, mis võivad sportlasi tabada, on bakteriaalsed ja viirusinfektsioonid, levides kontakti teel teistelt sportlastelt või spordivarustuselt. Põhjuseid, miks sportlased on nahainfektsioonidele vastuvõtlikumad, on mitmeid.
Esiteks, higistamine pehmendab ja nõrgendab naha peamist kaitsebarjääri, sarvkihti. Teiseks, sageli riietus/varustus liibub vastu nahka, tekitades sooja ja niiske keskkonna mikroorganismide kasvuks. Lisaks, sportlastel tuleb tihti ette nahatraumasid, mis soodustavad mikroorganismide nahka sisenemist.
Teatud bakterid võivad põhjustada naha mädapõletikku, follikuliiti (karvanääpsupõletikku) ja furunkleid. Kõrgem risk haigestumiseks on maadlejatel, jalgpalluritel jt, kel esineb tihe nahakontakt. Infektsiooni võib saada ka spordimattidelt, mis ei ole peale kasutamist korralikult puhastatud. Mädapõletikku iseloomustavad kollaka koorikuga kaetud hästi piirdunud kolded. Furunklid on suuremad, tavaliselt karvanääpsust pärinevad mädasõlmed. Mädapõletike raviks kasutatakse paikseid ja suukaudseid antibakteriaalseid vahendeid. Furunkleid ei tohi pigistada, kuna infektsioon võib kanduda laiali. Soojad kompressid aitavad vähendada valu, kuid kui furunkel ise mädast ei tühjene, tuleb pöörduda arsti poole. Haigestunud sportlased tuleb isoleerida juhul, kui kollet ei saa kinni siduda.
Sportlased, kes kasutavad taastumiseks sooja vanni või mullivanni, võivad haigestuda nn.sooja vanni follikuliiti. Tüüpiliselt ilmnevad 2 päeva jooksul peale infitseerunud veega kokkupuudet nahal punakad või rohekad mädavillid või “vistrikud”. Lööve taandub ise 7-10 päeva jooksul. Seisundi riskifaktoriteks on ebaadekvaatselt kloreeritud vesi, pikk vees viibimine, kõrge veetemperatuur ja naha vigastused.
Ka viirusinfektsioonid, nagu herpes simplex, levivad eelkõige kehakontakti kaudu. Haigus põhjustab ville ja on üsna nakkav. Vajalik on kiire ravi ja nahakontakti vältimine 4-7 päeva jooksul peale ravi alustamist.
