Kes on siis targemad, kas poisid või tüdrukud?
Vanasti oldi veendunud, et sõltub. Seetõttu üritati kõikvõimalike nippide abil saada tarka järeltulijat, mitte aga tüdrukut. Hiinlased seadsid voodis naise peaga põhja poole, sakslased armastasid teineteist kuuma ja kuiva ilmaga, kreeka mehed aga paastusid enne lapsetegemist 40 päeva.
Tänapäevalgi on mõnel perel tingimata tarvis poega. Selleks peetakse spetsiaalseid dieete, arvutatakse õigeid päevi rasestumiseks, armastatakse teatud asendites… Milleks siis sellised nipid?
Teadlased on arvamusel, et vaimsed võimed sõltuvad rohkem pärilikkusest ja kasvatusest, mitte aga soolisest kuuluvusest.
Üldsegi mitte nõrk nõrgem pool
Just kasvatusel on peamine rõhk. Kui vanemad kasvatavad last, tegemata vahet, on ta poiss või tüdruk, ei jää tüdrukud poistest milleski alla, vaid isegi ületavad neid.
KÕNE. 1,5-aastase piiga sõnavara koosneb umbes 50 sõnast, samal ajal kui noorhärral on selline tagavara olemas 2-aastaselt, vahel ka hiljem. Tüdrukud räägivad reeglina puhtamalt, loevad paremini, koostavad vabalt liitlauseid. Ning pole siis ime, et koolis on nende jaoks keel ja kirjandus kergesti omandatavad.
Huvitaval kombel on selline olukord välja kujunenud ka loomade maailmas, osaliselt teatud ahvide puhul. Keele ja kirjandusega need küll ei tegele, kuid oma ahvikeeles suhtlevad meelsasti. Teadlased on kindlaks teinud, et emastel reesusmakaakidel on tagavaras 10-13 korda rohkem erinevaid häälitsusi kui isastel. Kusjuures nad „lobisevad“ enamasti sõbrataridega, mitte „meestega“ — mida viimastega ikka teha, need on ju peaaegu kogu aeg vait…
ARENGU TEEMAD. Poisid jäävad tüdrukutest maha mitte üksnes kõneosavuses ja oskuses oma mõtteid väljendada. Neil on reeglina halvem peenmotoorika ning nad on püsimatumad ja ka vähem distsiplineeritud. Just seetõttu on paljud psühholoogid arvamusel, et poisi koolipanekuga ei tasu kiirustada. Samuti ei tasu poega lastesõime panna niipea, kui too on mähkmetest välja kasvanud. Parem on oodata, kuni jõnglane on 3-aastaseks saanud. Samas, lasteaias käimist aasta enne kooli minekut tuleb ainult tervitada — poisid õpivad seal paigalpüsimist ja distsipliini.
Ega see ei tähenda veel, et tugevama soo esindajad jäävadki elus maha. Kui algkoolis on õppimises esirinnas enamasti tüdrukud, siis mida lähemale nihkub teismelise iga, annavad paljud tüdrukud oma positsioonid ära ning poistest saavad liidrid.
TÕÕVÕIME. Algklasside õpetajad teavad hästi, et tüdrukud on tunnis palju kontsentreeritumad ja tähelepanelikumad kui poisid. Viimased nihelevad pingis, vahivad aknast välja või mängivad pinginaabriga laevade pommitamist. Kui aga lõpuks jõuavad tunni teemani, on tund parasjagu lõppemas. Selle eest makstakse neile kahtedega ja märkustega päevikus. Tõsi küll, tüdrukud toetuvad enamasti mehaanilisele mälule — tuubivad materjali pähe, saavad viied kätte ja unustavad õpitu kiiresti. Poisid aga tuupimisega ei tegele. Nemad püüavad probleemi sisusse tungida.
Ära puutu meest
Tegelikult on poiste põhiline erinevus tüdrukutest selles, et nad on uudishimulikumad, aktiivsemad ning topivad oma nina igale poole, üritades pidevalt midagi uut teada saada. Tüdrukud ei ole nii väga uurimishimulised. Neile sobib enam tööd teha šabloonsete ülesannetega.
Aga poistel on teisigi tugevaid külgi.
RUUMILINE MÕTLEMINE on mehele tüüpiline. Kord tegid teadlased eksperimendi 6-aastaste laste seas, paludes neil konstrueerida toa kolmemõõtmeline mudel. Poisid said ülesandega tunduvalt kiiremini hakkama.
MATEMAATILISED VÕIMED. Kui keel ja kirjandus on tüdrukute meelisala, siis algebra ja geomeetria meeldib poistele. Seda kinnitavad ka eksperimendid. Kui psühholoogid lasid mõlemast soost teismelistel teha matemaatilisi teste, selgus, et keskmise raskusega ülesannetega sai hakkama kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid. Keerulisemate ülesannetega oli poiste ja tüdrukute suhtarv 4:1. Nende seast aga, kes lahendasid kõige raskemaid ülesandeid, tuli 13 poisi peale 1 tüdruk.
ANDEKUS. Uuringud näitavad, et tüdrukud on intellektuaalsuselt enamvähem ühesugused — enamus neist on stabiilselt keskmised. Samas nende teisest soost eakaaslastel on märkimisväärne intellektuaalne hajusus. Paljud poisid on tõeliselt andekad isiksused, eriti täppisteaduste vallas. Samal ajal on suur hulk neid, kes ei hiilga eriliselt mõistuse ja nutikusega.
Seltsimehelik viik
Selgub, et tegelikult ei ületa kumbki pool teist poolt. Me täiendame harmooniliselt üksteist. Lisaks toimub viimastel aastatel teatav segunemine: naised omandavad tüüpilisi meeste rolle ja vastupidi. Paljud daamid teevad hiilgavat karjääri ning toidavad peret, samal ajal kui nende kallid kaasad tunnevad end vägagi mugavalt koduperemehe rollis. Seetõttu ei tohiks poega ega tütart kasvatada vastavalt väljakujunenud stereotüüpidele. Need piiravad teadmistejanu. Ja kui see on nii, siis ära keela, kui su poeg tahab nukkudega mängida. Lõppude lõpuks tulevad tal ju ka lapsed. Ja kui tütrele meeldib jalgpall, mitte tantsimine, las treenib. Samas ei tähenda see, et tüdrukutest peaks tegema poisid ja vastupidi. Edu saladus on lihtne: laps peab tundma end oma soo esindajana, kuid see sooline kuuluvus ei tohi pidurdada tema arengut.
Psühholoogid soovitavad kompromisse
…Kui sa tahad, et sinu tütar oleks tulevikus mitte ainult pereema, vaid teostaks ennast ka teaduses või äris, ürita kasvatada temas mitte üksnes naiselikke omadusi (headust, kannatlikkust, lahkust), vaid ka mehelikke (aktiivsust, otsustavust). Psühholoogid on ammu märganud seaduspärasust, et mida andekam on naine, seda lähedasem on ta oma psühholoogiliste karakteristikate põhjal meestele. Ta ei ole surutud stereotüüpi, nimetusega „naise saatus on emadus“. Seetõttu realiseerib ta oma anded.
… Varem hinnati mehes eelkõige füüsilist jõudu. Nüüd aga pole enam vajadust mammutitega võidelda. Ent konkurentidega tuleb ikkagi võitlust pidada. Ning selles võitluses ei kasutata rusikaid, vaid psühholoogia tundmist, oraatorivõimeid ning veenmiskunsti. Seetõttu tuleb poissi suunata mitte ainult täppisteaduste suunas, vaid ka humanitaarteaduste poole.
…Innusta mõlemast soost lastes lugemisarmastust — raamatud arendavad mitte üksnes mälu ja kujutlusvõimet, vaid ka intellekti. On väga tähtis loetu üle arutleda, eriti poiste puhul: nendel on raskem kui tüdrukutel seostada kõnet ja emotsioone. Kui te oma pojaga palju räägite, aitate tal õigesti väljendada omi mõtteid. Nii tuleb ka kõneosavus kiiremini kätte.
Intellekti astmed
Šveitsi psühholoog ja filosoof Jean Piaget arvas, et intellekti arenemise protsess koosneb järgnevatest perioodidest.
1. 0-2 aastat. Kui vastsündinu võimalused piirduvad refleksidega, siis mõne kuu pärast ilmuvad juba esimesed oskused. Näiteks, laps ei ime näppu mitte sellepärast, et puudutas sellega kogemata huuli, vaid tänu oma liigutuste koordinatsiooni arengule.
2. 2-11 aastat. Need aastat jagunevad omakorda veel: 2-7 ja 7-11. Lasteaialaps ei tegutse enam huupi, katsudes kõike hammastega. Ta õpib juba hindama, mõõtma ja võrdlema. Kui ta varem arvas, et kõik väikesed esemed on kerged, siis 7-aastaselt saab ta aru, et väikene kivi on tema jaoks kerge, vee jaoks aga raske. Samas ei ürita ta veel oma teadmisi seletada ega nende üle arutleda. Vanemaks saanud, on laps valmis juba keerulisemateks loogilisteks ettevõtmisteks. Näiteks püüab ta klassifitseerida esemeid liikidesse ja alaliikidesse, üritades mõista, mis neid ühendab.
3. 11-15 aastat. Teismelised arutlevad juba nagu täiskasvanud. Paljud ülesanded lahendatakse peast, kasutades kõikvõimalikke variante. Samuti arendavad nad oma kõnet loogiliselt.
