Mõnigi meist saab isegi sügavas elusügises tunnistada, et ta süda töötab nagu kellavärk. Samuti võib üles lugeda teisi organeid, mis inimesel terve elu töökorras püsivad. Hammastega see paraku nii pole. Nendega seotud hädade rida on pikk: alates esteetilistest (pisi)probleemidest kuni juurepõletikust tekkida võiva veremürgituseni.

Lääne-Tallinna Keskhaigla Hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper andis lahkelt vastuseid hambaraviga seotud korduma kippuvatele küsimustele.

Kas Eestis on hambaravi praegu sama kõrgel tasemel kui terves Euroopas?

Viimase kümne aasta jooksul on meie hambaravikabinetid pidevalt investeerinud kabinetivarustuse uuendamisse. Samuti kasutatakse parimaid tänapäevaseid materjale. Sellest johtuvalt on meie hambaravitehnika ja ravi väga kõrgel tasemel. Harilikult peetakse ühe hambaravikabineti tehnika elueaks kuni 20 aastat. Minu kolleegid ja ka patsiendid teavad rääkida, et näiteks Soomes leidub protsentuaalselt hulga rohkem vanemat tehnikat kui meil. Seega on alust arvata, et ületame hambaravi kvaliteedilt Euroopa keskmise taseme.

Kas hammaste sooda- ja pärlipesu on vaid iluteema?

Hammaste sooda- ja pärlipesu on elementaarne hambaravi teema. Nende erinevus on aga puhastavate osakeste suuruses. Kui patsient istub tooli, vaatame esimese asjana, milline on tema suuhügieen – kas hea või kehvapoolne. Vastavalt sellele võib patsiendi suunata esmalt hoopis suuhügienisti juurde – olenevalt raviasutuses sisemisest töökorraldusest.

Kindlasti aitavad mõlemad pesud leevendada ja kaotada pigmendilaike, mis pole hambavaaba sees, vaid hamba pinnal. Need pestakse lihtsalt survega maha. Pärast puhastusprotseduuri on hamba pind siledam ja järgnevad protseduurid tulemuslikumad.

Kas liigne sekkumine ei kahjusta hambaemaili?

Hambaemail on inimese organismi üks kõige tugevamaid materjale, kuid liiga usin ja ka vale harjamistehnikaga võib sellegi liigselt ära kulutada.

Tark oleks silmas pidada, et hambaid tuleb pesta hommikul pärast ärkamist ja õhtul enne magamaminekut. Hambaid ei tohiks pesta varem kui pool tundi pärast sööki, et sülg jõuaks happed neutraliseerida.

Kas elektriline hambahari on parem kui tavaline?

Nii nagu meditsiinis ikka, tuleb igale patsiendile läheneda individuaalselt. Kui arst on inimesele öelnud, et ta võiks proovida kasutada elektrilist hambaharja, ei laiene see soovitus tervele kogukonnale.

Elektriline hambahari sobib inimesele, kellel on tavaline harjamine mingil põhjusel takistatud. Aga ka siis, kui ta iga päev hambaid ei pese.

Kui inimene on hoolas ja regulaarne hammaste pesija, ei näe ma mingit põhjust, miks ta peaks tavalise hambaharja elektrilise vastu vahetama. Kui, siis ehk kord nädalas põhjalikumaks puhastuseks.

Milline hambapasta on parim?

Kui kasutate hambapastat igapäevase hügieenivahendina, siis valige, mis meeldib ja rahakott kannatab. Ravipastade kasutamiseks peab olema mingi näidustus ja seda kasutatakse täpselt nii kaua, nagu arst ütleb.

Kui nüüd jälle sooda- ja pärlipesu juurde tulla, siis näiteks igemete ravipasta ei avalda oma täit järelmõju, kui profülaktiline üldpuhastus on hammastele tegemata.

Paljud kardavad hambaarsti nagu tuld. Kas enne hambaarsti juurde tulekut võiks võtta valuvaigistit?

Valuvaigistit ehk mitte. Mõned valuvaigistid soodustavad vere vedeldumist, ja kui on tegu protseduuriga, mille käigus toimub veritsus, muutuks ravi keeruliseks. Kui paanika on liiga suur, võiks pigem proovida rahustit.

Kas uute nn valgusplommide puhul tohib kohe süüa, ei pea kaks tundi vahet pidama, nagu varem kästi?

Sõltub konkreetsest olukorrast, kuid ma siiski soovitan oma patsientidele pidada pärast arstilkäiku vähemalt tunnine vahe. See aeg on vajalik, et suus keskkond taastuks, hammas kohaneks uue olukorraga. Eriti kui on tehtud tuimestus, peaks laskma organismil natuke rahuneda.

Sööma peaks aga kindlasti enne hambaarsti külastust. Selleks on kaks põhjust. Tühja kõhuga on vere suhkrusisaldus madal ja patsient võib mõne protseduuri peale toolil kergesti ära minestada. Kindlasti tuleks enne süüa juhul, kui on oodata tuimestust.

Teisalt on tühja kõhuga süljevoolus suurem ning see võib protseduure segada.

Väljendusin ennist valesti – harilikult ei kardeta hambaarsti ennast, vaid puurimist... Kas ilma puurita ei saa?

Ka Eestis on tehtud katsetusi laseriga. Kuid paraku võtab laserprotseduur väga palju aega ning läheb väga kalliks maksma.

Kas vanad nn hõbeplommid tuleks eemaldada? Arvatakse, et seal sisalduv elavhõbe eritub pidevalt ioonidena organismi.

Kui plomm ja hammas on terved, ei lagune kusagilt ehk siis plommi kõrvale pole tekkinud auku, on see plomm täiesti kahjutu. Elavhõbe on plommis keemilises ühendis ega erita mingeid osakesti. Alles siis, kui arst hakkab seda plommi välja puurima, võib sealt erituda puurimistolmu, mille eest arst end maskiga kaitsma peaks.

Nn hõbeplommid peavad tõepoolest kaua vastu ja ka tänapäeval võib nende kasutamine mõningatel juhtudel olla asendamatult vajalik.

Samuti kasutatakse hambaravis kulda, kuid meie kultuuriruumis, kus kuldhammas ei ole staatuse sümbol, kaetakse see keraamilise krooniga.

Kui kaua nn valgusplommid kes­tavad?

Valgusplommide puhul on tähtis teha järelhooldus. Ehk siis hambaarsti juures tuleb käia vähemalt kord aastas ja arst vaatab ka nende plommide seisukorra üle. Vahel tuleb näiteks hammast poleerida. Korrapärase hoolduse korral ja hea suuhügieeniga inimesel võib niisugune plomm kesta kümme aastat.

Kord aastas peaks käima hambaarsti juures ka siis, kui mingit kaebust pole. Sest inimene ise sageli algusstaadiumis hambaauku ei taju. Kui patsient pole 2–3 aastat arstil käinud ja ütleb, et tal on suhu tekkinud kaks hambaauku, siis korrutan selle arvu kohe mõttes kahega. Kui inimene regulaarselt oma hambaid ei kontrolli ega ravi, läheb hilisem ravi mitmeid kordi kallimaks.

Kuhu suunas hambaravi areneb?

Kindlasti areneb edasi implantoloogia, mis on ka nüüdseks juba küllaltki täiuslikuks arenenud. Kuid pole sugugi kindel, et implantaat on tulevikus parim valik, pigem kohtab Euroopa konverentsidel käies neid uuringuid, mis on suunatud oma hamba alleshoidmisele – seda peetaks parimaks ja õigeimaks valikuks.

Viimase 3–4 aastaga on ka hambaravisse tulnud sõna “nanotehnoloogia”, mille käigus hamba täitematerjalid muutuvad aina täiuslikumaks.

Unistuste ja uurimuste tipuks võib aga nimetada teadustöid hammaste kloonimise võimaluste arendamiseks – loodetakse aktiveerida olemasolevaid rakke, et organism ise kasvataks uue oma hamba.

Juba aastaid püütakse leida (leiutada) hambaaukude tekitajate vastast vaktsiini.

Kuidas veenda väikesepalgalisi Eesti inimesi regulaarselt hambaarsti külastama?

Hambaaugud ehk kaaries on klassifitseeritav nakkushaiguste hulka, mis levib peres hügieeninõuete eiramise tõttu. Seetõttu on vaja jõuda hambaravis ennetamiseni. Just lapsevanemate käitumine mõjutab lapse suuhügieeni. Laps ise ei saa ju oma toidulauale valida tervislikke toite, ei taipa kasutada vaid oma lusikat jne. Seda kõike peab lapsevanem õpetama ja jälgima.

Meie oma kliinikus oleme alustanud sellest, et teeme juba rasedatele naistenõuandla hambaravikabinetis hügieenialast selgitustööd. Samuti soovime sisse tuua võimalused kaarieseriski taseme testimiseks.

Paraku on kõik konsultatsioonid, uuringud ja ravi tasulised, ning kui haigekassa süsteemile midagi ette heita, siis eelkõige rahalise toe puudumist hambaravi patsientidele.



Kui terved on maainimese hambad?

Tartumaal Alatskivil enam kui kakskümmend aastat hambaarstiametit pidanud Anu Annast lükkab ümber arvamuse, nagu oleksid maainimestel hambad käest lastud.

“Kindlasti on neid, kes hoolitsevad hammaste tervise eest, ja on neidki, kes seda ei tee. Linnaski tuleb ette hambutuid suid. Kõik oleneb kodust ja perest, inimeste eelistustest ja oskusest oma eelarvet planeerida,” rääkis Annast.

Nõuded hambaravikabinettidele ja põhiline tööks vajalik tehniline inventar on ühesugused nii maal kui linnas. Keerulisemate tööde või kirurgiliste protseduuride puhul on võimalik patsient suunata spetsialisti juurde.

Anu Annast lükkab ümber linnalegendi, nagu laseksid maal osad inimesed valutava hamba tuimestuseta välja tõmmata, säästes süsti pealt neli eurot.

“Minu 22 tööaasta jooksul pole keegi lasknud hammast tuimestuseta välja tõmmata ja keegi pole abita jäänud. Sageli toimuvad ka tavaprotseduurid patsientide soovil tuimestusega, vältimaks ebamugavust ja valu,” tõdes Annast.

Maapiirkonnas on eeliseks asjaolu, et suhe arsti ja patsiendi vahel on isiklikum, üksteist tuntakse ja suheldakse ka väljaspool kabinetti. Seetõttu on hammaste profülaktiline läbivaatus väga sageli harjumuspärane protseduur.

Laste hammaste olukorrast rääkides möönis tohter, et kõik sõltub kodustest hügieeniharjumustest ning koostööst kooli ja sotsiaalpedagoogidega. “Laste puhul ei saa rääkida pere majanduslikust olukorrast, kuna tasustamine on haigekassa poolt. Õigeaegne hambaarsti külastamine ja harjumuse kujundamine saab alguse ennekõike kodusest suhtumisest.”

VAMBOLA PAAVO