Sõbrannad otsivad meeleheitlikult mulle meest ja ajavad mu sellega hulluks!

Kõik inimesed siin ilmas otsivad endale armastust, et jätkata elu ja/või elada teades, et sinust hoolitakse. Kuid nagu me kõik siin teame on armastus tore küll, kuid selle leidmine paljudele inimestele omaette ametiks saamas. Probleem või põhjus ei ole tihti selles, et armastuse otsija on saamatu, inetu või lihtsalt vaatab endale totaalselt ebasobivat partnerit, vaid pigem surves mida ta tunneb.

Kui olen juba peagi 30le liginev, siis ma ei pea end kaugelt nii meeleheitlikuks nagu arvatakse. Küll aga on suur rutt minu sõbrannadel-sõpradel-sugulastel minule mehe leidmisega. Ma ei ole seda neilt mitte kunagi palunud! Mul on tõsiselt vallalistest inimestest kahju, sest neilt oodatakse, et kuna nad ju peavad endale väga ruttu ja väga jäädavalt suurt armastust ligi tõmbama, siis see-tõttu peavad nad ise väga täiuslikuks saama (!), et selliseid inimesi endale ligi meelitada. Mind on saadetud juuksurisse, kosmeetikusse, maniküüri-pediküüri, jooksma, joogasse, pepulihaste harjutusi tegema koju, uut garderoobi soetama, uut pesu ostma, enda profiile kohendama sotsiaalmeedia võrgustikes, uut autot ostma, uut jalgrattast ostma, koera võtma jne jne. Ma tunnen end nagu mingi nukuna, kes on oma suhtes sõbrannade jaoks nagu mingisugune teleprojekt, kelle elu saaks kõikide nende deitimiste virvarris üles filmida ning hiljem deitides tehtud ütluste ja manöövrite kohta arvustusi jagada, ise diivanil šokolaadi nosides.

Oletame, et toimub üritus, kus on palju vallalisi mehi ja minu ühiseid tuttavaid. Kuna olen ju juba lähenemas keskeale, siis enne pidu pean end topelt-lille lööma, et jumala eest ma mitte ühelegi naisele välimuselt alla ei jääks!! (mehed ju nimelt vaatavad esmajoones ikkagi välimust) Siis enne üritust oleks soovitav ka meeskülaliste nimed välja uurida ning nende tegevusala ja hobid, et end ette valmistada võimalike huvitavate jututeemadega (soovitav läbi lugeda kõik uudisteprotaalid ja paar teaduslikku väljaannet enamlevinud esindatud valdkonna kohta). Kui pidu käes on soovitav olla nii särav ja väljapaistev kui võimalik, et su sõbrad ei saaks pärast öelda, et ega sa ju silma ei paistnud, sellepärast ei tuldudki sinuga juttu puhuma. Seega vestle kõigi meessoost kohalolijatega igaks juhuks, kaks korda, jäta neile maksimaalselt kustumatut muljet, flirdi ja veendu, et kontaktid said vahetatud. Kui sul juhtumisi tõesti klikkis kellegagi, siis igaks kümneks juhuks - ära jää lootma vaid temale ja areta teemat veel kümne mehega peale tema lahkumist!

Ühesõnaga, minu jaoks täielik absurdsus. Miks ei võiks vallalised inimesed lihtsalt olla ning rahus nurgas veini juua? Kas ainuke elu eesmärk on leida enda kõrvale mees, kes ise samas pole elus spordiklubi uksestki sisse astunud või kelle muusikamaitse piirdub raadiost kuulduga ning kes ei suvatse sulle isegi ühte jooki välja teha. Miks pean mina olema täiuslikust täisulikum kui minu sõprade poolt kupeldadud mees on emotsioonitu šovinist?!

Palun, laske vallalistel inimestel olla ning ärge tuletage neile pidevalt meelde, et aeg tiksub, noored ja palju ilusamad naised on palju aktiivsemad või et kuna mina esimest sammu ei teinud, magasin maha oma elu armastuse. Kas tõesti? Vähemalt oli hea ja pikk uni!