Eelmise aasta jaanuaris asus Merike tööle müügifirmasse. Tema töölaud asus peakontori välisukse kõrval ruumis, kus olid kaks arvutit, printer, külmkapp ja hiigelsuur koopiamasin. Laes vilkus ja surises päevavalguslamp, vahetpidamata helises telefon ning lisaks käisid kolleegid tema toas pidevalt dokumente printimas ja koopiaid tegemas. Ühel päeval töölt koju minnes märkas Merike, et isegi õues “suriseb” tema pea edasi, nagu polekski ta töölt lahkunud. Õhtuti oli peavalu tõttu raske magama jääda, aga kui uni lõpuks tuli, oli ta hommikul endiselt väsinud.

Arstikeskuse Qvalitas tööhügieeni ja ergonoomia valdkonna juht Alar Seiler tunnistab ajakirjas MARI, et meid ümbritseva tehnika ja keskkonna tervisemõju ei olegi võimalik täpselt ette aimata. “Võiks öelda nii, et nähtused kihutavad suure kiirusega ees, terviseprobleemid ja nendega tegelemine jõuavad tasapisi järele. Käiks justkui katsetamine, kes jääb peale,” piltlikustab Seiler. Kuna tootmisel on teadaolevad kahjulikud mõjud viidud miinimumini, peaksid nii mobiiltelefonid, arvutid kui ka muud seadmed-masinad korralikult kasutusnõudeid järgides ohutud olema. Kui ei osata piiri pidada või kasutatakse seadmeid valesti, võib kergesti oma tervise ohtu seada.

Kuidas arvuti, mobiiltelefon ja teised pidevalt töös olevad masinad meie elukvaliteeti ja tervist mõjutavad, loe edasi ajakirja MARI veebruarinumbrist www.ajakirimari.ee. Kasulikke nõuandeid jagab arstikeskuse Qvalitas peaarst doktor Toomas Põld.

Veel ajakirja Mari veebruarinumbris:

*Võluv ja sõltumatu Carmen Mikiver
*Surmaga silmitsi
*Jaanus Nõgisto ei kahetse midagi
*Naiste sandistamise tava ei näita kadumise märke
*Mida tähendab elu kuuljana kurtide peres?
*Kuidas teha makroone?
*Sini-must-valge mood
*Suurkuju: eeposte eestindaja Rein Sepp