Hämmeldunud naine: noored emad, mis rahulduse te saate rasedate mõnitamisest?

Aitäh kõigile heasoovlikele emadele, sõbrannadele, kommentaatoritele ja beebifoorumite kaaskasutajatele, kes on mulle väga puust ja punaselt selgeks teinud, et ma pole täisväärtuslik naine ja ema. Täitsa lõpp, milline õelus ja viha valitseb igas foorumis ja kommentaariumis, kus värsked emad ja rasedad mõtteid vahetavad ja küsimusi esitavad!

Kohe, kui testile kaks triipu sain, hakkasin külastama paari erinevat beebifoorumit. Kuna olen alles noor ja mul pole lähedaste tuttavate ega pereliikmete seas lapsi ega rasedaid, tahtsin leida kohti ja inimesi, kus ja kellega neil teemadel rääkida ja oma muredele ja küsimustele vastuseid leida. Noh, vale otsus! Beebifoorumitesse tasub end sisse logida vaid siis, kui on tõeline soov roppu sõimu, alandust ja solvanguid saada, sest muud sealt küll loota pole. Ilmselgelt kõige õelam seltskond on just emad, sest isegi koolis ma pole nii hullu kiusamist, sellist sõnavara ja ülbust kohanud kui just foorumites.

Kõik küsimused, mida ma küsisin, olid valed. Kust kurat pean mina teadma, milline kõhuvalu on raseduse alguses normaalne ja milline mitte. Ma tõesti ei tea voolustest ka midagi, sest mul pole olnud probleeme. Selle asemel, et vastata, hakati kohe räigelt sõimama. Mitte ühtegi normaalset vastust ei tulnud. Teises kohas küsisin, milliseid valuvaigisteid võib peavalu korral võtta. Jälle sõim, alandused ja lugematud soovitused otsingut kasutada, guugeldada või arstile helistada. Kas oleks kellelgi olnud raske öelda, et paratsetamool on okei ja sellega teema lõpetada? Ei, edasi sain lugeda, kuidas ma olen täielik debiilik ja kui ma isegi sellist elementaarset asja ei tea või ei suuda internetist leida, kuidas ma siis loodan oma lapse üles kasvatada, kes nii lolli eide üldse paksuks pani jne. Rohkem ei küsinud ma midagi, aga lugesin edasi ja kasutasin otsingut ja helistasin küsimuste korral ämmaemandale.

Foorumite lugejaks jäin aga ikka edasi ja selgus, et selline ongi foorumites täiesti tavaline suhtumine ning see, kes kõige „ägedamalt“ või „vaimukamalt“ öelda oskab, on kõige tegijam. Samuti on moodustunud mingid omad „ägedate“ grupid ja siis on vähem ägedate ehk luuserite grupid. Luuseriteks liigitatakse esmarasedad, kes julgevad küsida küsimusi, mis viie lapse emale on täiesti jaburad ja iseenesestmõistetavad, aga esimest korda rasedale sama mõistatuslikud kui hiina keel. Ehk siis täielik põhikool – coolide ja luuserite võitlus! Ometi peaks tegu olema suures osas täiskasvanutega, kel rohkem mõistust peas...

Ma ei uskunud enne, et lapse saamine mõnel niimoodi katuse sõitma paneb, aga tundub, et see, et rasedus viib pool mõistust ja tita imeb rinna kaudu veel teise poole alles jäänud mõistusest ka välja, vastab tõele. Kuidas muidu saab see võimalik olla, et inimesed, kes kasvatavad teisi inimesi ja peaksid olema eeskujuks ning toeks, muutuvad (anonüümsetes) foorumites õelamateks kui kurjad võõrasemad ning kasutavad sõnu ja väljendeid, millest hoiduvad isegi teismelised?! Mis rahulduse saab üks beebit kasvatav ema sellest, et ta saab anonüümselt abivajajal näo täis sõimata? Mida sa välja elad? See õnnetu esmarase, kes sinu meelest lollaka küsimuse küsib, ei ole süüdi selles, et su mees on nõme ja laps ei lase öösel magada. Ta ei ole sinu õelust ära teeninud, nii et võta järgmine kord enne kirjutama hakkamist palderjan sisse või veel parem – kui sul ei ole „õumaigaad kui lollile küsimusele“ vastust, siis ära üldse kirjutagi.