„Eestis diagnoositakse aastas ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu ja see arv kasvab vähehaaval iga aastaga,“ selgitas Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Enamasti on eesnäärmevähi näol tegemist aeglaselt progresseeruva vähiliigiga, mida õigeaegsel avastamisel on võimalik edukalt ravida, kuid Eestis teeb muret ebatavaliselt suur suremus sellesse haigusesse. Kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt sureb eesnäärmevähi tagajärjel 23 meest, siis Eestis lõpeb haigus surmaga 37 juhul 100 000 mehe kohta ja seda hoolimata järjest parematest ravivõimalusest. Seda on kindlasti liiga palju.“

Dr Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi varajase avastamise keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb sageli ilma sümptomiteta või meest oluliselt häirivate ilminguteta. „Võib esineda sage urineerimine, uriini väljavoolu mõningane takistus, kuid sellistele sümptomitele ei osata tähelepanu pöörata,“ märkis dr Toomas Tamm. „Seetõttu on väga tähtis tõsta meeste ja nende lähedaste teadlikkust haiguse olemusest ning motiveerida mehi arstiga varakult konsulteerima.“

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarsti dr Martin Kivi sõnul kuuluvad eesnäärmevähi riskigruppi eelkõige 50nda eluaasta ületanud mehed, kuna vanemas eas risk eesnäärmevähki haigestuda mitmekordistub. Samuti on riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus ja tervisele tasuks erilist tähelepanu pöörata neil meestel, kelle esimese astme sugulasel – isal, pojal või vennal on diagnoositud eesnäärmevähk.

„Kaebuste või riskifaktorite olemasolul tehakse mehele vereanalüüsi näol PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni test. Juhul kui test ületab normi, on tegemist suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks,“ märkis dr Martin Kivi. „Kui haigus ikkagi diagnoositakse ja tegemist on varajase staadiumiga, see tähendab, et kasvaja pole levinud eesnäärmest väljapoole, on võimalik tervendav ravi ja nende haigete 5 aasta elulemus on üle 95%.“