Naine kurdab: mu ämm vihkab mind ja peale viit aastat teesklemist olen otsustanud, et maksku, mis maksab, enam ma temaga koos jõule ei veeda

Ma ei tahtnud kunagi olla üks neist naistest, kes ei saa oma ämmaga läbi. Olen lugenud neid lugusid, kuulnud teiste jutte ja mõelnud, et no ju ikka need naised ise ka ei pinguta, aga nüüd mõistan neid rohkem kui kunagi varem. Ja ärge arvake, et ma ei pingutanud selle nimel, et mitte selliseks muutuda.

Olen üldiselt väga sõbralik inimene, kes saab kõigiga läbi, aga vot, mu ämm on küll selline naine, kellega oleme juba viis aastat lihtsalt näidelnud ja no ütleme nii, et mul on nüüd kõrini sellest. Aitab küll!

Käes on detsember ja jõulupühad kohe-kohe käes ning teate, mis oleks mulle parim jõulukink? Kui mu abikaasa saaks lõpuks ometi aru, et ta ei pea neid veetma oma emaga. Ma tõesti ei viitsi enam teeselda ja olen otsustanud, et sel aastal ma järelandmisi ei tee — ma ei kavatse veeta pühi naisega, kes vihkab mind.

Mul on kõrini sellest, kui isekas ta on ja kuidas ta alati iseennast kõige tähtsamaks peab. Ta lapsed on tema jaoks alati teisejärgulised olnud ja olen seda aastaid vaikides kõrvalt vaadanud. Aga mul on hing sees ja kurb vaadata pettumust oma kalli mehe silmis. Hoian oma suu kinni, sest ega ta ju minu ema pole ja pole minu asi midagi öelda. Või noh, vähemalt seni olen nii arvanud.

Ma ei kavatse mitte mingil juhul raisata veel ühtesid jõulupühi sellele, et veedan need naise seltsis, kes ei suuda isegi ühte õhtut ilma sarkasmita veeta, kes dramatiseerib mu öeldud asju üle ja kes toob meile tuppa lihtsalt ühe suure elevandi. Pühad peaksid olema ju rõõmus aeg!