Vastused esitasid (laekumise järjekorras) Elurikkuse Erakond, Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), Eesti Vabaerakond. Täname kõiki vastanud erakondi. Vastamata jätsid
Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Reformierakond, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Erakond Eesti 200, Erakond Eestimaa Rohelised, Rahva Ühtsuse Erakond.

Mittevastamine on ka vastamine, mis näitab suhtumist teemasse ja kodanikuühiskonna kaasamise oluliseks pidamist. See võib olla ka märk erakonna puudulikust toimimisest, jättes õhku küsimuse nende ühiskondliku rolli täitmise võimest.

Järgnevalt on esitatud küsimused ja erakondade vastused võimalikult lühidalt, kusjuures kompaktsuse huvides on välja jäetud põhjendused ja küsimusega mitte seonduv osa vastusest. Lõpus kommenteerime mõnda tähelepanekut.

1. Millised on kolm peamist lahus vanemate laste üleskasvatamisega seotud probleemi, mis vajavad lahendamist? Mis on riigi roll nende probleemidega tegelemisel?

Keskerakond näeb lahus vanemate laste probleemidena nende vaimset tervist, õppetöö kvaliteeti ja enesehinnangut. Üksikvanemate probleemidena toob erakond välja nende vähenenud majandusliku võimekuse ja seeläbi koorma lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele. Riigi rolli nähakse rohkemas teavitamises ja nähakse vajadus suurema hulga sotsiaaltööspetsialistide järele. Isamaa näeb kolme peamise probleemina tugevaid erimeelsusi vanemate vahel, lapse huvide eiramist ja lepitusteenuse puudumist. Riigi rollina nähakse hoolduskoormuse jagamist vanemate vahel ja lepitusteenuse kättesaadavuse tagamist. EKRE näeb laste peamiste probleemidena nende vähenenud turvatunnet, ebakindlust tuleviku ees ning senise maailmapildi kokkuvarisemisest tingitud stressi ja ema või isa eeskuju puudumist. Ka on vanematel raskusi elatisrahade tasumise, lastega kohtumiste korraldamisega. Riigi roll on teadlikkuse kasvatamine ja lahendustele suunatud algatuste soosimine. SDE nimetas probleemidena õiguste otsimist kohtusüsteemist ja lapse sattumist tulise kohtuvaidluse keskmesse, samuti vanema kõrvalehoidmist lapse kasvatamise kohustusest. Lahendusena näeb SDE seda, et riik motiveeriks kohtule alternatiivide eelistamist ja nõrgemasse positsiooni jäänud vanema kaitsmist. Vabaerakond peab probleemiks, et mõlema vanema aktiivne osalemine lapse kasvatamises pole tagatud, elatise suuruse arvestamist ja ettekirjutuste tegemist ainult lahus vanemale. Üldiselt tegeleb riik tagajärgedega, kuigi tema roll on panustada ennetusse.

2. Millised on Teie erakonna konkreetsed plaanid lahus elavate vanemate laste üleskasvatamise paremaks korraldamiseks (arvestades eelkõige erimeelsustega vanemaid)? Mida tähendab lapse huvidega parimal moel arvestamine?

Keskerakond näeb märkaja ja toetusmeetmete pakkujana kooli/lasteaeda ja toetab elatisabiskeemi süsteemi. Isamaa toetab uut vanemapuhkuste süsteemi ja vanemlusprogrammide riiklikku rahastamist, perelepitusteenust ja seda, et ka elatisesüsteemis arvestataks mõlema vanema panust laste kasvatamisel. EKRE jaoks on olulised pereväärtuste propageerimine, lepitusteenused ja elatisabisüsteem. SDE peab oluliseks perelepitusteenuse väljatöötamist. Vabaerakond panustab vanemlike oskuste ja paarisuhte koolitustele, palgatulu tulumaksu vähendamisele (maksustada rohkem tulu ja kapitali), samuti väikeettevõtluse ja kodu lähedal töötamise soodustamisele.

3. Mida tuleks võtta ette elatisvõlgnike suure hulgaga? Mida teha teisiti, et võlglaste hulk ei oleks nii suur?

Keskerakond pakub välja elatisvõlglaste suuremat pitsitamist ja elatisvõla aegumatuks muutmist. EKRE peab tähtsaks mõlema vanema panustamise tõendamist ja kui üks neist ei panusta, siis sekkub riik. SDE märgib, et elatisvõlglaste pitsitamiseks on palju tehtud ja nendega tuleb jätkata. Vabaerakond pakub välja lahus vanema sisulisema kaasamise laste kasvatamisesse, mitte nende rahakotina pidamise, elatise puhul võiks arvestada vanemate soovi reaalselt ajaliselt osaleda laste kasvatamisel ja hinnata vanemate rahalist panust. Isamaa pooldab võlgnike hoiakute muutmist, elatise arvutamise aluste ülevaatamist, elatise vähendamiseks eelkõige perelepitajate abil kokkulepete tegemist, millega mõlemad vanemad on päriselt ise nõus.

4. Mida teha, et üks vanem ei saaks last teisest vanemast võõrandada? Mida teha vanemast võõrandunud laste probleemiga?

Keskerakond pakub välja, et lastekaitse ja lastega tegelevad nõustajad saavad leida kohtus parimaid lahendusi. EKRE hinnangul peab mõjuvate põhjusteta vanemast võõrandamine olema kohtulikult karistatav, nad pooldavad ühe kodu lähenemist. SDE hinnangul saavad paljud pinged alguse hoopis välistest teguritest (tööstress, tervisemured), mida riik saab aidata maandada töö- ja tervisepoliitika abil, oluline on perelepitusteenus. Vabaerakonna arvates peaks riik sekkuma pereellu võimalikult vähe, oluline on nõustamisteenuse kättesaadavus. Isamaa pooldab vanemapuhkuse paindlikumaks muutmist nii, et isad saavad pikemalt lastega koos olla ja sidet tugevdada (vt uut PHS), ka peab ta oluliseks vanemlusprogramme (Imelised aastad ja MDFT).

5. Millised on Teie erakonna muud põhimõtted ja seisukohad lahus vanemate laste üleskasvatamise korralduse kohta?

Elurikkuse erakond toob eraldi välja puudega üksikvanemate teema. Keskerakond näeb vajadust suurendada toetusi, sh üksikvanematele. EKRE jaoks on oluline, et pärast lahkuminekut muutuks lapse jaoks võimalikult vähe ja tal oleks üks kodu, kuid ta kasvatamisest peavad osa võtma mõlemad vanemad. Vabaerakond peab oluliseks koolitusi (lapsevanemluse ja paarisuhte), lahkuminekute vältimist ja isegi uuesti kokku viimist, riigipoolset minimaalset sekkumist, rahakeskse elatise süsteemi muutmise vajadust.

Mida vastustest välja lugeda saab?

Kindlasti ei olnud küsimused lihtsad, kuid loodetavasti aitavad need esitatud küsimused koos ülevaatega probleeme ja lahendusvõimalusi paremini lahti mõtestada. Vaatamata kohati ebamäärastele vastustele saab nende põhjal välja tuua erakondade eristuvaid ja iseloomulikke seisukohti. Selgepiirilisemad vastused andis Isamaa, kes tõstis esile vanemlusprogramme. Vabaerakond keskendus ennetusele ja mõlemale vanemale suurema rolli andmisele, taunides tänast ülalpidamise rahakeskset lähenemist. SDE-d iseloomustab perelepitusteenusele panustamine. EKRE toonitas lapsel üks kodu põhimõtet. Keskerakond rõhutas vajadust rohkemate sotsiaaltööspetsialistide järele ja elatisvõla aegumatuks muutmist. Elurikkuse erakonnal on südamel puudega üksikvanemad. Küsimusele, mis oleks laste huvidega parimal moel arvestamine, vastas ainult Vabaerakond, ja sedagi ebamääraselt. Tegemist on kohtuvaidluste ja meedia käsitluste sõlmküsimusega, kuid sisu näib olevat jäänud lahti mõtestamata.

Kindlasti aitavad vanemlusprogrammid ja perelepitusteenus paljudel vanematel laste üleskasvatamise asjus mõistlikumaid kokkuleppeid saavutada, kuid välja on toodud, et domineeriva või isiksusehäirega vanema puhul võib nendest meetmetest vähe kasu olla. Nt programmi „Dialoog laste nimel” suurim proovikivi on saada vanemad selles osalema, sest nende veenmine on vaevaline ja nad kipuvad korduvalt ümber mõtlema.

Näha on suundumust, et vanemad väärtustavad järjest enam lastega koos oldud aega — võime selle panna küllap ühiskonna arenemise arvele. Järjest enam liigutakse Euroopas, USA-s ja Kanadas jagatud vanemluse poole ning eemale põhimõttest „ühele hoolitsus, teisele elatis”, sh ühe kodu seisukohast (toetudes uuematele teadusuuringutele). Praktiseerimist on leidnud mõningal määral ka mudel, kus lapsel on üks kodu ja vanemad vahelduvad — see eeldab kolme kodu olemasolu ja toimib üldjuhul siis, kui vanematel ei ole plaanis uusi lapsi saada. EKRE vastuste põhjal näib, et see variant on ainus sobilik viis laste hooleaja jagamiseks vanemate vahel.

Seni on riik tegelenud aktiivselt elatisvõlgnike pitsitamisega, kuid tulemused (võlgnike hulga suurenemine ja koguvõlasumma kasv) on olnud vastupidised ootustele (AK uudised). Elatisvõlglaste vastaste meetmete karmistamist pooldasid Keskerakond, SDE ja ka Vabaerakond. EKRE ja Isamaa vastus oli ebamäärane. Miks peaks nende veel suurem pitsitamine äkitselt häid tulemusi andma? Vabaerakond tõi ainukesena selgelt välja vajaduse elatisepõhist ülalpidamise süsteemi muuta. Elatisvõlglaste hulga vähendamise küsimusele vastasid ainult Isamaa ja Vabaerakond. Oluline on märkida, et laste ülalpidamine, milleks elatise maksmine on üks võimalik moodus ehk elatist ei tohiks võrdsustada ülalpidamisega. Seevastu ei ole ühest vanemast võõrandamise probleemiga selgepiiriliselt tegeletud, kuigi seda ei tohi vähemtähtsaks pidada. Hiljuti on sellele tähelepanu juhtinud ka soovolinik oma artiklis. Ainult EKRE viitas vanemast võõrandamise vastase meetmena karistamist.

Mitmel korral tõid erakonnad välja üksikvanemate teema. Samas on ebaselge, keda üksikvanemaks pidada. Kas vanemat, kelle juures elavad lapsed? Kuid kas vanemat, kes lahkus suhtest koos lastega ja hakkas elama uue elukaaslasega, jättes teise vanema üksi, saab pidada üksikvanemaks? Eriti siis, kui ka teine vanem osaleb suure osa aja laste elus. Tundub, et „üksikvanema” määratlus on üpris hägune, lisaks võib see ajas muutuda. Samuti on enamasti ebaselge, kumb vanem on nõrgemas positsioonis või kas vanem elab ohvrienergias.

Lahus vanemate laste üleskasvatamise korraldamises on erakondadel kindlasti mõtteainest ja loodetavasti aitavad need küsimused kaasa olulise, kuid samas keerulise valdkonna sisulisemale mõtestamisele. Kärgpered on saamas järjest tavalisemaks ning on vaja luua soodsam pinnas kärjelaste üleskasvamiseks.

Erkki Laaneoks, Margit Naptal ja veel 5 Lapsele Vanemad MTÜ liiget

Erakondade täisvastusega saab tutvuda veebilehel https://lapselevanemad.ee/erakonnad.