Puust ja punaseks: kas väiksemad kogused alkoholi on ikka raseduse ajal ohtlikud?
Tänapäeva Rootsi ametiasutuste range nõuanne on, et rase naine ei tohiks raseduse ajal mitte mingil juhul üldse alkoholi tarbida – kindluse mõttes. Nad tavatsevad seda põhjendada sellega, et alkoholi tarbimisele pole olemas kindlat alampiiri, või siis „solidaarsusprintsiibiga”, mis tähendab, et rasedad, kellel alkoholiprobleeme ei ole, peaksid olema solidaarsed rasedatega, kellel on probleeme alkoholi tarbimisega, ja sellepärast hoiduma alkoholist.
Meie arvates on solidaarsuse argument üsna kummaline. Väljakujunenud sõltuvusega inimest juhivad narkootilised ained, mitte ühiskonna üldised normid. Selle jaoks, kellel on või on olnud probleeme alkoholi või narkootikumidega, on mõistagi tähtis jääda ettevaatlikkuse selle põhimõtte juurde ning vältida probleemi kordumise ohtu nii kaua kui võimalik. Tähtis element sealjuures on, et peaks püüdma alkoholist täielikult hoiduda. Sõltlane, kes tahab proovida, kas ta suudab ilma vanade kommete juurde tagasi pöördumata natuke alkoholi juua, peaks seda tegema nii enda kui ka partneri rasedusest aupaklikus kauguses. Kuid on ebaloomulik uskuda, et alkoholisõltuvusega naiste jaoks mängib mingit rolli see, kui teised rasedad naised hoiduvad oma õe pulmas šampanjaklaase kokku löömast.
Põhitõde, et „pole kindlat alampiiri”, mida tänapäeval rõhutatakse, põhjendatakse harilikult sellega, et antud teema kohta puuduvad uuringud, mis võiksid anda teavet, millises koguses on alkohol ohutu. See pole päris tõsi. Kirjanduse otsing näitab, et sellel teemal on tehtud väga häid vaatlusuuringuid, ning me otsustasime neid siin tutvustada. Sellest tuleb ehk pikavõtu tutvustus, aga, kui sa pole huvitatud, siis jäta see vahele ja mine otse järgmise pealkirja juurde, mis käsitleb rasedusaegset toitumist.
Need uuringud näitavad, et pole kindlat seost lootekahjustuste ja selle vahel, kui juuakse vähem kui 5–6 standardklaasi nädalas, kusjuures iga kord vähem kui kolm klaasi. Erandiks on vaid mõnevõrra kõrgenenud nurisünnituse risk raseduse varajases staadiumis.
On läbiviidud palju uurimusi, milles on kasutatud erinevaid meetodeid, uurimaks raseduse ajal madala kuni mõõduka alkoholikoguse tarbimise mõju. See on keeruline uurimisvaldkond. Nagu öeldud, ei saa eetilistel põhjustel teha eksperimentaalseid uuringuid, kus naised joovad raseduse ajal loosi tahtel erinevas koguses alkoholi ja seejärel vaadatakse, kuidas see lapsele mõjub, ehkki see annaks kõige usaldusväärsemaid tulemusi. Seepärast peame usaldama eri tüüpi vaatlusuuringuid.
Juhuse tahtel leidub alati üksikuid uuringuid, mis näitavad väikestes kogustes alkoholi joomise puhul nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Seepärast ei usalda uurijad kunagi üksikuid uuringuid, vaid teevad kokkuvõtte paljude uuringute põhjal, hinnates sealjuures ka uuringute kvaliteeti. Nendes metaanalüüsides arvutavad uurijad erinevate uuringute andmete põhjal välja uued tulemused, samas kui ülevaateartiklites esitatakse üksikasjalik aruanne artiklites leiduvate tulemuste kohta, tihtipeale koos hinnanguga olukorrale antud valdkonnas.
Joomise mõõtühikuid defineeritakse erinevates uuringutes erinevalt, kuid ühise hinnangu andmiseks oleme arvestanud kõik mõõdud ümber Rootsi standardklaasidesse (üks standardklaas sisaldab 12 g alkoholi, millele vastab üks suur 150 ml klaas veini, 330 ml purk tumedat õlut või 40 ml kanget alkoholi).
Puuduvad kindlad seosed lootekahjustuste ja vähem kui 5–6 standardklaasi joomisega nädalas, kui iga kord juuakse vähem kui kolm klaasi. Üks metaanalüüs aastast 2011, mis sisaldas 36 selle teemaga seonduvat uuringut, ei leidnud mingeid negatiivseid mõjusid sünnikaalule ega liiga varajasele sünnitusele, kui tarbiti vähem kui sellele vastav 5,8 standardklaasi alkoholi nädalas. Süstemaatiline ülevaade antud valdkonnast aastast 2007 ei näita samuti negatiivseid mõjusid nagu nurisünnitus, loote üsasisene surm (lapse äkksurm kõhus), kasvupeetus, liiga varajane sünnitus, madal sünnikaal või väärarengud, kaasaarvatud fetaalne alkoholisündroom, kui tarbiti nädalas vähem kui 7 standardklaasi alkoholi. Ühes metaanalüüsis, mis hõlmas rohkem kui 130 000 rasedust, polnud mingisugust erinevust väärarengutega sündinud laste osakaalus, kui teadlased võrdlesid lapsi, kelle emad jõid oma raseduse esimese kolmandiku jooksul 2–14 klaasi nädalas, nende lastega, kelle emad ei joonud tilkagi. Metaanalüüs aastast 2014, mis põhineb 34 uuringul ei leidnud samuti seoseid alkoholi tarbimisel ja laste neuropsühholoogilise uuringu tulemustel (tähelepanu, käitumine, intelligentsus, nägemisvõime, motoorne areng ja keeleoskus), kui tarvitati kuni 6,8 standardklaasi nädala kohta. Uurijad, kes kirjutasid 2010. aastal 39 teadusliku artikli põhjal süstemaatilise ülevaateartikli, võtsid need kokku lausega, et motoorse arengu osas polnud vahet lastel, kelle emad hoidusid raseduse ajal alkoholist, ning lastel, kelle emad jõid sel ajal kuni 7 standardklaasi nädalas. Kui lapsi uuriti, olid nad 4 kuud kuni 4 aastat vanad.
Seevastu näitavad mitmed uuringud, et alkoholi tarbimine üle ühe standardklaasi päevas on seotud laste suurenenud kahjustuste riskiga. Eespool mainitud metaanalüüs aastast 2011 näitab, et risk liiga madalaks sünnikaaluks suureneb 5,8 standardklaasi ja risk liiga varajaseks sünnituseks 8,7 standardklaasi juures nädalas. 2014. aasta metaanalüüs näitab, et omavahel on seotud lapse madalam intelligentsus ja niinimetatud binge drinking (kui vahetevahel juuakse rohkem kui 4,5 standardklaasi alkoholi korraga). Süstemaatiline ülevaade aastast 2010 näitab seost laste halvema motoorse arengu ja selle vahel, kui alkoholi juuakse rohkem kui 10 standardklaasi nädalas.
Enamik alkoholi mõjude kohta tehtud uuringuid hõlmab naisi, kelle rasedus on esimese trimestri lõpus, kui suurim võimalus varajaseks raseduse katkemiseks on möödas. Seepärast pole saadud uurida alkoholi mõju just varajasele raseduse katkemisele. Üks Taani uuring enam kui 90 000 naisel, näitab seost mõnevõrra suuremal nurisünnituse riskil enne 16. rasedusnädalat ja sellel, kui juua alkoholi nii väikestes kogustes nagu pool klaasi nädalas, samas kui pärast 16. nädalat seos puudub. Taoline uuring ei saa näidata, kas tegemist on põhjusliku seosega või mitte, aga need, kes tahavad varajast nurisünnitust vältida, teevad targasti, kui hoiduvad alkoholist täielikult.
Kui sa oled rasedana joonud väikestes kogustes alkoholi ja sul ei ole tekkinud varajast raseduse katkemist, oleks siiski hea teada, et miski ei viita sellele, et oled oma last kahjustanud. Enamikus läänemaades, annavad ametiasutused tänapäeval nõu raseduse ajal üldse mitte alkoholi tarbida, aga näiteks Suurbritannias hakati seda nõu andma alles aastal 2016. Enne seda oli ametiasutuste nõuandeks juua mitte rohkem kui 1–2 jooki nädalas.
