Oleme mehega pikalt koos olnud ja ma armastan teda väga. Me ei tülitse tihti, aga tal on üks omadus, mis mind väga häirib. Kui ta palju joob, muutub ta täitsa agressiivselt meelestatuks. Ta ei ole muidugi mitte kunagi minu vastu olnud vägivaldne, aga palju pole puudu ka jäänud. Ta küll joob ennast täitsa täis väga harva, mistõttu ma polegi sellest suurt teemat teinud.

Mu mehe parim sõber on talle täitsa vastupidine, hästi rahulik ja tasakaalukas ja ma pole iialgi näinud teda närvi minemas. Tal ei ole naist. Me suhtleme kolmekesi hästi palju, mis alguses tundus mulle imelik, kuid nähes kui hästi mu mees ja ta semu omavahel läbi saavad, harjusin ajapikku ära.

Kuu aega tagasi oli see juhtum, kus ma oleksin peaaegu kolaka saanud. Olime mehega baaris ja nautisime õhtut, kuid ta jõi jälle liiga palju. Siis mul viskas üle ja ma nähvasin talle, et ta võiks tagasi tõmmata. Kuna ma pole varem tema napsu võtmise kohta märkusi teinud, siis esiteks ta kohkus, kuid siis järgnes suur viha minu suunas. Ta teatas, et tema joob millal ja kus iganes ta tahab ja mina tõmmaku tagasi. Olin näinud ainult oma sõbrannade mehi niimoodi käitumas. See oli jube.

Mees läks vihaselt koju, kuid mina ei julgenud talle järgneda. Meeleheites helistasin ta parimale sõbrale, kes tuli mulle autoga järgi. Rääkisin talle kõik ära. Ta lubas mulle, et võin öö tema juures veeta. Ta keetis mulle rahustava tee ja rääkisime mõnusasti juttu, kuni ta istus mulle lähemale ja hakkas mu juukseid silitama. Oleksin nagu elektrilöögi saanud. Ma isegi ei tea, kumb selle sammu tegi, aga järsku avastasin, et me suudleme. Sealt edasi läks kõik nii, nagu arvata võib ja see oli kõige parem seks mu elus. Oleksin isegi teist vooru tahtnud, aga olime väsinud ja läksime magama.

Ma armastan oma meest siiamaani, aga see agressiivsus on hirmus. Ta ei ole nõus ka minuga paariterapeudi juurde tulema. Ja tema parim sõber saadab mulle vahepeal sõnumeid, et peaksin oma mehe maha jätma ja hoopis temaga olema...