Ole ise oma õnne sepp: nipid, mille abil end töökohas kuuldavaks teha ja karjääriredelil tõusta

Kas tunned end sageli tundmatus kohas vette visatuna või pisut kõrvalejäetuna, kuigi teised sundimatult vestlevad? Küllalt sageli võib meil olla raskusi jutu alustamisega, kui oleme sattunud kas uuele töökohale või olukorda, kus inimesed on juba algusest peale kindlatesse rollidesse ära jaotatud ja need rollid mingil hetkel liiga tugevalt paika on loksunud. Uustulnukatele kiputakse tihtipeale pisut ülevalt alla vaatama või jäetakse nad esialgu üldse kahe silma vahele.

Kuidas siis ikkagi seda varvast ukse vahele saada ja enda olemasolust rohkem märku anda?

Ega siin muud lahendust polegi kui lihtsalt rääkida, proovida tabada sobivat hetke, et vestlusse sekkuda. Jutu alustamiseks on hea esitada küsimusi ning tunda üldist huvi teiste vaadete ja põhimõtete vastu. See tähendab eelkõige, et tuleb olla hea kuulaja.

Psühholoogid on aegade jooksul välja pakkunud mitmeid erinevaid tüübikäsitlusi ja rolle, mida inimesed suhtlemisel endale võtavad. 

Allpool tutvustamegi üht võimalikku rollijaotust, kus osalised on koondatud nelja kategooriasse. Kui uurid lähemalt mõnd parasjagu vestlevat gruppi, siis tabad ehk ka ära, millist rolli keegi hetkel kannab. Nähes, et mõni roll on vabaks jäänud, on sul alati võimalus sellele “tühjale kohale” hüpata ja ennäe — oledki mängus sees. Edasi sõltub juba sinust, kas jätkad sama rolliga või teed “etenduse” käigus sujuva rollivahetuse, vastavalt sellele, kuidas sulle hetkel vajalikum tundub.

MOOTOR
…annab kätte suuna, teeb ettepanekuid, juhib mingi küsimuse lahendamist. Tavaliselt juhitüüpi.

OPONENT
…korrigeerib mootorit, teeb oma hääle kuuldavaks erinevate seisukohtade respekteerimisega.

TOETAJA
…täiendab, selgitab, teeb valmis, lisab. Ei tõstata omapoolseid küsimusi, vaid uurib selleks, et edasi minna, jõuda järgmise astmeni.

PEALTVAATAJA
…annab uue perspektiivi, näeb protsessi väljastpoolt, ei juhi ega oponeeri, kuid tuleb välja tüüpiliste küsimustega nagu: Kas te selle peale ikka olete mõelnud?

Päris alguses on mõttekas enda peale võtta kas pealtvaataja või toetaja roll. Selleks tuleb palju küsida ja huvitatult kuulata. Nii on võimalik teemast osa saada, mis siis, et esialgu pisut passiivsemalt kui planeeritud.

Esita küsimusi. Hea moodus töökaaslasega vestluse alustamiseks on pisut pärida. Küsi, millega ta tegeleb, mis parasjagu käsil on, kuidas olukord välja näeb? Mis seisus on sinuga seotud projekt praegu? Jne.

Kuula aktiivselt. Esita lisaküsimusi, kui kolleeg on rääkinud rahulolematusest oma praeguse olukorraga. Küsi, millisena ta tahaks seda näha. Palu tal kirjeldada omapoolseid lahendusi, kuidas sihile jõuda.

Paku midagi. Ole ise osaline, uuri, millega saaksid aidata, et lõpuks parima lahenduseni välja jõuda.

Vaheta rolle. Ära takerdu toetaja rolli. Nii saab sinust “emme”. Proovi enne järgmist vestlust ka enda vajadused läbi mõelda. Mis need oleks? Milline on olukord praegu ja milline sa tahaks, et see tegelikult oleks? Ehk võtad endale nüüd mootori rolli ja tuled lagedale mõne hea ideega.

Haara initsiatiivi. Esita oma järeldused, kuid seleta ka, kuidas sa nendeni jõudsid, et ka teised sinu mõttekäigust aru saaksid.

Kontrolli, kas sinust on ikka aru saadud. Uusi vaatenurki tutvustades või uut küsimust lahates otsi ka vahetut vastukaja, küsi, kas sinu jutt on piisavalt selge. Ära mine keeruliseks, pane tähele, kas kuulajad üldse su mõttelõnga jälgida suudavad.

Ära anna hinnaguid, ole avatud teiste vaadetele. Võta dialoogi kui parimat moodust saamaks teada, mida teised mõtlevad ja kuidas nad selleni jõudnud on, aga ära liialt kritiseeri ega teiste arvamust maha materda. Selleks, et vestlust edasi arendada, võid alati esitada lisaküsimusi nagu: mida sa sellega mõtled? mis sa siis teed? jne. Nii paned ka kõneleja enda hetkeks mõtlema ja ühtlasi on sul siis võimalik dialoogi soovitud rajale juhtida.