Oomega-3 rasvhapped mõjutavad aju tööd ja mälu, säilitavad silmanägemist, parandavad naha seisukorda ning tugevdavad immuunsüsteem. Väga tähtis on naistel võtta oomega-3 preparaate kogu raseduse ja imetamise aja. Arvatakse, et sagenenud toiduallergiate ja -talumatuste põhjuseks võib olla just kasulike rasvhapete puudus raseduse ajal. Erinevate uuringute kohaselt saavad rasedad ja imetavad emad vähem kui 18 protsenti lapse tervisele vajalikke oomega-3 rasvhappeid ning tervelt 85 protsendil elanikest esineb omega-3 rasvhappe puudust.

Toitumisnõustaja Teele Tederi sõnul on kõige olulisem faktor kasulike rasvhapete omavaheline suhe. „Kuna keha ise oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid ei tooda, on oluline need kätte saada toidust. Kui oomega-6 rasvhapet leidub paljudes toiduainetes, sealhulgas teraviljades, lihas, mitmetes piimatoodetes ja munas, siis oomega-3 rasvhappeid on toidus vähe ning rasvhapete õige tasakaal nihkub paigast ära, halvemal juhul läheb immuunsüsteem päris kreeni,“ rääkis Teder.

„Normaalseks oomega-6 ja oomega-3 tasakaaluks inimese organismis peetakse 1:3, kuid uuringute kohaselt kipub see Eestis olema 1:25 ning Ameerikas suisa 1:40 oomega-6 kasuks. Korrelatsioonist väljas rasvhapete tasakaal toob endaga kaasa immuunsüsteemi nõrgenemise ning suurendab vastuvõtlikkust haigustele ja põletikele,“ lisas Teder.

Oomega-3 toiduallikad on rasvane kala nagu lõhe, tuunikala ja heeringas, samuti pähklid ja seemned ning erinevad taimsed õlid nagu linaseemne-, kanepi- või rapsiõli. Tihtipeale pole kala lõhn ja maitse lastele eriti meeltmööda või ei jõua sellised toiduained igapäevaselt pere toidulauale.

„Tasakaalu olemasolu või puudumise teadasaamiseks soovitan panna nädala vältel kirja kõik suhu pistetud toiduained ning konsulteerida info põhjal toitumisspetsialisti või perearstiga. Reaalsus on see, et oomega-3 on organismil reeglina puudu ning kõige lihtsamaks nõuandeks on seda toidulisandi näol lisaks võtta,“ soovitas Teder.