Olen Tallinna üüriturgu jälginud aktiivselt hea mitu aastat. Sain päranduseks korteri Tallinnas Majaka kandis. Ise elan hoopis mujal ja seda korterit olen nüüd välja üürinud.

Kätte saades oli see ehe näide nõukaaegsest korterist. Ikka vanakooli sektsioonkapp kristallnõudega, köögis vana köögimööbel ja rõdu lagunes. Vannitoast ei hakka parem rääkimagi.

Tegu on kahetoalise korteriga. Tegin võimaluste piires kiirremondi. Tunnistan ausalt - pea kõige odavamad lahendused. Aga sai veidi esinduslikuma välimuse. Hetkel üürin seda välja nii, et üürnik maksab 450 eurot kuus. Arvestades, et ikkagi paneelikas ja kesklinnast eemal, suhteliselt hästi. Ta töötab ise Ülemiste City'is, mistõttu asukoht oli talle sobiv. Lähedal ka trammipeatus.

Loodan, et mõne aja pärast ehk küsin veidi kõrgemat hinda, oleneb, kuidas sealkandis pakkumine. Kas 450 eurot on selle korteri kohta õiglane hind? Ma arvan, et pisut üle pakutud. Oleks siis veel siseviimistlus väga hea, aga sedant mitte. Võiks kindlasti veidi vähem olla, aga eks nõudlus teeb oma töö. Kui esimest korda välja üürisin kahe aasta eest, küsisin 330. Kui too üürnik ära kolis, mõtlesin, et proovin rohkem küsida ja leidsin päris kiiresti üürniku.

Hinnad tõusevad üle linna. Arvestades meie elatustaset ja palku, siis Tallinnas on hinnad ikka päris sürreaalsed. Jah, mõistan, et Tallinna kesklinna teatud majades võivad need 1000 kanti minna, aga hinnad on järjest tõusnud ka magalarajoonides, rääkimata nn "noorte ja ägedate linnaosadest". Viimaste all pean silmas Kalamaja, Pelgulinna, Kassisaba ja Uut Maailma.

Isegi vanades ühikamajades kuskil magalas, kus avaneb vaade teise magala akendesse, tuleb 12-16ruutmeetrise kööktoakese eest välja käia 250 eurot ja kohati isegi veidi enam. Lisaks ka kommunaalid. Olen alati mõelnud, et kes küll need korterid võtavad? Laiemat pilti vaadates aga tuleb nentida, et palku arvestades, on see paljudele ehk ainuke variant.

Üüriturg on Tallinnas praegu veidi kui Metsik Lääs. Kui on õnne ja häid tutvusi, võib saada korteri ka mõistliku hinna eest. Eks osa üürileandjaid mõtleb ka nii, et parem küsida vähe, aga tuttav ja usaldusväärne inimene. Puuküürnikke ja räpakolle ei taha keegi. Aga samas on ka neid, kes oskavad näiliselt täiesti väärtusetu korteri eest palju raha küsida. Näiteks võib keset Kalamaja vanas puumajas välja üürida imepisikese, circa 20ruuduse ahiküttega korteri ka nõnda, et küsida üüri 400 eurot. Ikkagi luksuspiirkond.

Mul on vedanud, et on omal ka lisaks korter, mis välja üürida. Pelgalt üürnikuelu ei kujutaks praegu ettegi. Ka endal on sõpru, kes üürivad ja ütlevad, et selle kõrvalt on keerukas raha kõrvale panna, et oma korteri jaoks sissemakse koguda.

Mis arengutesse puutub, siis huvitav on näha, kuidas läheb majadel, mis ehitatud just üürimajadeks. Samas paistab, et needki on peamiselt mõeldud rahakamatele klientidele. Vaatasin, et ühes säärases, mis asub südalinnast kaugel (Pelguranna alguses) küsitakse kolmetoalise eest 750 pluss maksud, see pole sugugi vähe. Üks on siiski kindel, arvestades, et Tallinnasse kolitakse maalt aina juurde ja ka välismaalasi enam, praegu ei terenda seda, et nõudlus üleüldiselt kokku tõmbuks.