Meego Remmel: iseenda heaks elatud elu ei ole see, milleks me loodud oleme. Selline elu ei ole terviklik ega õnnelik
„Abiellusime 22aastaselt — olime noored, õnnelikus suhtes. Ei osanud mõelda, et abielu peaks kartma või peaksime kartma lahutust,“ sõnas Meego Remmel. „Suhted kaaluvad kõik muu üles, see ei tähenda, et kaalumine oleks kerge või see kaal näitaks midagi kerget. Selle 30 aasta jooksul, mis oleme olnud abielus, on mu abikaasa jaoks olnud kindlasti raskemad, sest mina olen olnud sageli ära. Oleme siiski kogenud õnnelikkust. Võib-olla selle pärast, et meie esimene suhe on jäänud viimaseks, teist pole.“
„Aristoteles leiab, et õnnelik pole võimalik olla üksi. Inimene on koosolend. Inimene tahab oma õnne jagada. Sama on hea muusika ja hea toiduga. Meid on loodud õnne jagama, mitte õnne krabama. Saame õnnelikud olla siis, kui oleme valmis seda jagama. Karantiini ajal on see füüsiliselt selgeks saanud. Me tahame inimestega koos olla. Kui me ei saa koos olla, siis tunneme, et meie õnnest on midagi puudu,“ rääkis Meego Remmel.
Ta lisas, et piibliloos ütleb looja inimese loomise järel: inimesel ei ole hea üksi olla, ma tahan temale teha abi, kes temale kohane on. „Iseenda heaks elatud elu ei ole see, milleks me loodud oleme. Selline elu ei ole terviklik ega õnnelik elu. Piibli võtmemõiste on õnnistus, jätkusuutlikkus, kestlikkus. Piibel ütleb, et mees jätab maha oma ema ja hoiab oma naise poole. See on võtmetähendusega õnnelikus suhtes,“ lisas ta.
„Jeesus ütles, et lahutus on olemas teie kõva südame pärast, kui temalt seda küsiti,“ rääkis Meego Remmel. „See tähendab, et su süda läheb kiviseks. Jeesus ütles, et armasta jumalat üle kõige ja ligemest nagu iseennast. Me hoiame seda armastavat suhet. Miks esimene õnnelik suhe ei jää viimaseks? Suhe pole järelikult kujunenud suhteks selle tõelises sisulises tähenduses.“
