Kirurg selgitab, millisel hetkel tuleks igal naisel pöörduda arsti poole, kui probleem puudutab rindu
“Roosa lindi kuu raames teadvustame küll rinnavähi ja selle ravi olulisust, aga tegelikult on kõige selle taga lihtsalt inimene oma tunnete ja emotsioonidega. On oluline märgata seda inimest, kes peab elama oma haigusega ja operatsioonist tingitud deformatsiooniga,” selgitab roosa lindi kuu olulisust dr Mart Eller, kes on töötanud 2011. aastast SA Tartu Ülikooli kliinikumis plastika- ja rekonstruktiivkirurgina. Osana igapäevatööst puutub ta kokku rinnavähijärgselt rindade taastamise operatsioonidega ning annab erialalisi loenguid ja praktikume Tartu Ülikooli meditsiinitudengitele. The Health Clinicus töötab dr Eller esteetilise kirurgina, kus teostab peamiselt rinna- ja kehatüve korrektsioone, samuti näopiirkonna esteetilisi protseduure.
Naised on rinnavähist teadlikumad
Viimase kümnendi jooksul on naised muutunud rinnavähi, selle diagnostika ja ravi osas palju teadlikumaks. Dr Eller rõhutab, et kui naine leiab rinnas mingi muutuse — kahtlane sõlm, nahamuutus, sissetõmme, peaks ta kohe pöörduma arsti juurde.
Erinevate täpsustavate uuringutega tehakse kindlaks, kas tegu on rinnavähiga, hinnatakse kasvaja suurust, asukohta ja levikut ning vastavalt sellele otsustatakse operatsiooni radikaalsuse üle. Vahel on vajadus pre- või postoperatiivseks keemia- ja/või kiiritusraviks.
Rinna taastamist hakatakse üldjuhul planeerima, kui kiiritusravist on möödas aasta, et üldine tervis ning koed antud piirkonnas jõuaksid taastuda.
Rinna taastamiseks on laias laastus kaks võimalust — rekonstruktsioon oma kudedega või võõrmaterjalidega. Neid võimalusi on võimalik omavahel ka kombineerida. Sobiva rekonstruktsiooni võimaluse valib patsient, koostöös kirurgiga. Lõppeesmärgiks on saavutada võimalikult hea sümmeetria olemasoleva ja taastatud rinnakontuuri vahel.
Rinna taastamist rahastab Eestis haigekassa
Rind on naiselikkuse sümbol. Naisele on emotsionaalselt oluline mõlema rinna olemasolu, et tunda end terviklikult. Kirurgi sõnul on rindade taastamisel siiski emotsionaalse poole kõrval ka praktiline pool. Piltikult on rinnad käsitletavad kui kaalud — kui üks raskus ära kaob, lähevad kaalud paigast ning see hakkab mõjutama naise lülisammast - võivad kujuneda nii kaela- kui seljavalud.
Dr Elleri sõnul soovib suurem osa mastektoomia ehk rinna eemaldamise operatsiooni läbi teinud naisi rinnakontuuri taastamist.
“Positiivne on see, et Eestis tasub rinnavähijärgsete taastavate operatsioonide eest haigekassa. Seda ka juhul, kui patsient valib rekonstruktsioonimeetodiks võõrmaterjali ehk implantaadi,” selgitab ta.
Taastamine ei pruugi tuua kohe soovitud tulemust
Pärast vähidiagnoosi on dr Elleri sõnul naise psüühika küllaltki õrn. Siiski peab arvestama, et rinnakontuuri taastamine ei pruugi kohe tuua soovitud tulemusi. “Koed võivad olla kiiritus- ja keemiaravi tõttu palju muutunud, mistõttu võib esineda häireid haavade paranemisel, samuti võib esineda implantaadi äratõuget,” selgitab dr Eller. Seetõttu võib rinna taastamine vajada mitmeid operatsioone.
Meditsiin on aastatega muutunud
Dr Elleri sõnul on rekonstruktiivse meditsiini areng viimasel kümnendil olnud kiire. Muutunud on suhtumine ka vähidiagnoosi — sageli käsitletakse seda kui kroonilist haigust, mida on võimalik teatud juhtudel ravida või vähemalt ohjata.
Ka kõrgem vanus või viimane vähistaadium ei välista rinna taastamist — igal juhul on võimalik parandada patsiendi elukvaliteeti.
Rinna taastamine on patsiendi sügavalt isiklik otsus. Operatsioonini peaks naine jõudma siis, kui ta tunneb, et on selleks valmis.
Dr. Elleri sõnul liigub maailm järjest rohkem ühemomentse taastamise suunas — haige rinnanäärme eemaldamise järgselt rekonstrueeritakse sama operatsiooni käigus koheselt rinnakontuur.
Dr Eller sõnab, et on rahul, et saab töötada Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus ta tegeleb põhiliselt rekonstruktiivkirurgiaga, aga ka erakliinikus, kus saab tegeleda esteetilise kirurgiaga.
