VEEBIBEEBI PÄEVIK: 08.06 Poiss on näljane!

Meie tee viis vahepeal Keskhaigla imetamisnõustamisele ja kui enne arvasin, et milleks sellist asja vaja on, siis nüüd leian, et see on mega vajalik.

Ei ole ju vaja ise nn jalgratast leiutada või lihtsalt teadmatusest ennast mõttetult muredega piinata — eriti kui on olemas koht, kust vähemalt mina sain kõik vastused oma tekkinud küsimustele.

Meie mureks oli see, et poiss sööb nii ahnelt või äkki hoopis valesti ning ahmib õhku sisse. Lugesin, et rinnalapsi ei ole vaja krooksutada, aga mina küll muud väljapääsu ei näe, sest muidu hakkavad teda kõhuvalud piinama.

Kuna piimavool on nii suur, siis vaeseke sööbki luristades ja lärtsutades ning väga lühikest aega. Tänu viimasele jälle ei saa ta täis oma imemisvajadust.

Üks õhtu oli meil suurem kisakoor ja siis ei osanud ma muud teha kui mõtlesin proovida lutti — ja see mõjus! Ei tahtnud lutti väga vara pakkuda, sest ei pidavat hea olema enne kui söömisvõtted selged. Meie puhul just lutti oligi vaja, sest imemine rahustab ja rinnast ta seda piisavalt ei saa. Lapsed, kes on nn laisad imejad, neile jälle ei tohtivat lutti nii vara anda, sest siis ei viitsi nad rinda imeda.

Ning müüt, et väiksemates rindades piima eriti ei ole ja suurtes on, lükkan ma küll julgelt ümber! Number hakkas oluliselt suurenema alles peale sünnitamist ja kolmandal päeval, kui tuli piimapais, siis ma küll mõtlesin, et lähen lõhki. Õnneks kuulasin ma kogenenumaid ja võtsin juba haiglast tulles ühe kapsapea koju kaasa. Ega sel kapsal muud võlu ei pidavatki olema, kui et on jahe ja jälgib hästi rinnakuju.

Ja kus on rinnaga söötmise mega mõnu, sellest pole ma veel aru saanud. Aga mind ka hoiatati, et suured lapsed imevad sellise vaakumiga, et on tunne nagu tõmbaks nad kõik muud rakud ka tühjaks….ja ausalt öeldes on see ikka nats valus ka!