Kuidas bossile naha vahele pugeda?
Tutvuks ehk lähemalt?
Sageli ei tea šeff isegi seda, kuidas on noore kolleegi nimi. Anna endast teada! Loomulikult ei piisa hea mulje loomiseks hommikustest tervitustest. Et ülemust enda poole kallutada, tuleb ette valmistuda ning seejärel valida õige aeg. Ideaalis peaksid sellel hetkel heas kirjas olema, sinu omadused aga — nii professionaalsed kui isiklikud — väljapoolt konkurentsi.
Üks võtetest end heas valguses näidata on esitleda ülemusele perspektiivikas projekt või püüda teda ennast ennetada — kui aimad, millise projekti kallal ta parasjagu pead murrab, paku talle välja midagi samalaadset. Nii tekib tal arvamus, et teil on ühised arusaamised. Kas ta siiski kahtleb? Poleks halb toonitada, et projekti realiseerimisest ta üksnes võidab (mil viisil, see mõtle varem valmis). Suure tõenäosusega saad sa mitte üksnes huvitava projekti, perspektiiviga seda juhtima hakata, vaid ka „rohelise tule” ülemuse kabinetti sisenemiseks.
Ja kas pole see tore, kui astud oma kabinetist välja ühe ametinimetusega, tagasi tuled aga hoopis teisega.
Ühine keel
Igale inimesele on omane teatav suhtlemismaneer — lemmikfraasid, intonatsioon, kõnestiil. Sinu boss, kuigi seda on raske uskuda, on samuti inimene. Tee endale selgeks ta kõne, intonatsiooni ja terminoloogia iseärasused ning püüa mõista, mida ta kõneldes silmas peab.
Psühholoogid soovitavad jälgida ka, milliseid liigutusi teeb inimene vestluse ajal. Tähtis on teada, millised liigutused vastavad ühele või teisele seisundile. On tõestatud, et korrates peegelpildis inimese žeste ja miimikat ning püüdes hingata temaga ühes rütmis võib saavutada peaaegu hüpnootilist veenvust. Sellele rajaneb NLP (neurolingvistline programmeerimine) teadusharu. Ülemus, nähes endaga täiesti identsed olendit, lõdvestub alateadvuslikult ning on kindel, et sa ei vea teda alt. Ja sa võid temaga teha, mida tahad.
Taba stiili!
Sarnased tõmbuvad, ning sinu ülesanne on teha nii, et ülemus hakkab sinus sugulashinge nägema. Seda on kergem saavutada, kui suudad sõna otseses mõttes tema sarnaseks saada. Kui ta on elurõõmus kui kitseke, võid julgelt kepselda kontoriruumides ning naeru lagistada (tõsi, igaks juhuks võiksid seda esialgu lõunavaheajal teha). Kui ülemus on morn, soliidne ning kandilise näoga, püüa manada ka oma näole kivistunud ilme. Tema juuresolekul liigu aeglaselt, räägi kaalukalt ning pettunult, väljenda kogu oma olemusega soliidsust — naerda ning kepselda võid vaid tema äraolekul. Kui ülemus on initsiatiivikas ning tormakas, sunni teda alluma kõige julgemate ideede abil. Kui on ettevaatlik ja konservatiivne, paku oma ideid nii, nagu need oleksid tema poolt sulle pakutud.
Kokkupuutepunktid
Ühised huvid on kindel tee selleni, et šeff hakkaks sind armunud silmadega vaatama. Elu võib küll hoopis teistsugune olla, ometi on selles mõttes ratsionaalne iva sees. Kui sa, otsekui juhuslikult, põrkad ülemusega kokku sümfooniakontserdil, püüa manada näole ülev ilme. Suure tõenäosusega hakkab ta sinus nägema tundlikku inimest, kes on võimeline targalt läbi mõtlema uue projekti strateegiat. Ja jõuabki kätte harmoonia!
5 keeldu
1. Ära pöördu üle ülemuse pea kõrgemalseisvate instantside poole.
2. Ära õõnesta oma otsese ülemuse autoriteeti — ära vaidle temaga juhtkonna juuresolekul.
3. Ära kasuta fraase nagu „Mulle pole sellest keegi rääkinud” või „See ei kuulu minu kompetentsi”.
4. Ära tule tööle ülemusest hiljem ning ära lahku temast varem — kui ta pole just töönarkomaan ega tolkne töö juures ööpäev läbi.
5. Ära võta liiga sageli ja ilma näilise põhjuseta haiguslehti.
Sõltuvalt sellest, millised meeleorganid on prioriteetsed informatsiooni vastuvõtmisel, jagunevad inimesed kolme rühma…
Audiaalid võtavad informatsiooni vastu kõige paremini kuulmise järgi ning nende jututempo on keskmise kiirusega. Nende poole pöördudes kasuta fraase nagu „kuulge”, „kõlab hästi” jne.
Visuaalid alluvad mõjutamisele kõige kergemini nähtavate kujundite kaudu. Nendele on omane rääkida kiiresti ja kõrge hääletooniga. Kasuta väljendeid:” vaadake” ja „minu vaatenurk”. Hindamatu abi on graafikutest, tabelitest ja diagrammidest — üldse igasugusest näitlikust materjalist.
Kinesteetikud usaldavad kõige enam oma aistinguid. Nad räägivad aeglaselt ning peavad fraaside vahel pause. Rõhuda tuleks nende tunnetele — sagedamini peaks kasutama fraase nagu „tundke vahet”, „see on väga mugav” jne.
