Kaitske lapse nahka!
Harilikult on vannitamine lapse jaoks väga meelepärane toiming. Seetõttu soovib enamik vanemaid oma last iga päev vannitada. Tasub aga meeles pidada, et imikud määrivad ennast üldiselt väga vähe. Kui puhastate mähkme vahetamise käigus iga kord korralikult lapse alakeha, ei ole teil sugugi tarvis teda iga päev vannitada. Piisab kahest-kolmest korrast nädalas — siis, kui seda vajalikuks peate. Vannitamine ei pea kestma kaua. Piisab, kui olete eemaldanud mustuse ja lapse üle loputanud.
Kui teie pisipõnn on juba roomama õppinud, veendute kindlasti, et teda on tarvis tihedamini vannitada. Ärge ainult unustage, et igapäevane ja pikk vannitamine võib lapse nahka suurel määral kuivatada. Kui märkate, et just nii ongi juhtunud, kasutage iga kord pärast pesemist sobivaid niisutusvahendeid. Ärge laske lapsel liiga kaua seebivees istuda! Parem on alustada vanniskäiku mängimisest ja alles selle järel pesta last seebiga, mitte vastupidi.
Päikesevannid
Laste maailmas on päikesel alati lai naerusuu — nad lihtsalt jumaldavad päikest. Kahjuks aga on just nemad kõige enam vastuvõtlikud päikesekiirguse kahjulikule mõjule. Pikaajaline päikese käes viibimine väga varases eas kiirendab naha vananemisprotsessi, seetõttu on oluline naha eest õigesti hoolt kanda. Lapse nahka on võimalik kaitsta kolmel moel: rohkem kui kuue kuu vanuste laste puhul päikesekaitsefiltriga kreemidega (faktor 15 või kõrgem), vältides eriti intensiivset päikest (keskpäeval kella 10 ja 15 vahel), kattes lapse pea räti või mütsiga.
Õrn nahk mähkme all
Mähkmelööve võib tekkida igal lapsel, eriti kui mähe ei taga nahale vajalikku kuivust. Kuigi see nähtus tundub olevat ohutu, võib see põhjustada lapsele väga suurt ebamugavust. Seetõttu ongi ennetustegevus ja tõhus ravi ülimalt olulised.
Mähkmelööbe tunnused
Seda sageli esinevat probleemi on võimalik üpris lihtsalt ära tunda: lapse pepu punetab ning on põletikulises seisundis. Kui punetavat kohta ümbritsevad veel roosad vistrikud, on võimalik, et seal on välja arenenud ravimist nõudev seenlööve. Et laps ei suuda öelda, mis teda häirib, võib ta oma ebamugavustunnet väljendada nutu või ärritunud olekuga, eriti mähkimise ajal. Püüdke beebi peput õigesti hooldada ning tema nahka kaitsta! Kasutage ainult häid, õhku läbi laskvaid, pepu kuivust ja lapsele mugavust tagavaid, hästi keha ümber kohanduvaid mähkmeid! Just sellised on näiteks Pampersi mähkmed.
Kas ikka on tegemist ainult mähkmelööbega?
See, mis lapse pepul mähkmelööbena võib tunduda, võib niisama hästi olla ka muu tervisehäire — seborröa, ekseem või higilööve.
Seborröa on imikuid esimesel eluaastal sageli tabav haigus. Lapse kubeme, suguelundite ja kõhu alaosa nahk on kare ja punetav. Kui taolised nähud ilmnevad ka peanahal, on tegemist ekseemiga. Sel juhul on kõige õigem mitte iseenese tarkusest ravima hakata, vaid minna lastearsti juurde, kes määrab vastava ravi.
Ekseem on nahapõletik. See ilmub lööbekohale ning lapse näole ja kätele meekarva mädapaisete ja haavanditena. Need kattuvad koorikutega ja sügelevad. Kui märkate niisugust haavandit, minge arsti juurde. Arst kirjutab tõenäoliselt välja antibiootikume (kas kreemi või suu kaudu võetavaid ravimeid).
Higilöövet võivad esile kutsuda palavus ja niiskus. Higi koguneb nahale ning ei aurustu sealt. Harilikult esineb lastel seda häiret kuni kolmanda elukuuni. Higilööve avaldub väikeste roosade vistrikena. See võib ilmneda pepupiirkonna nahavoltidel, eriti mähkme äärte all ning kui mähe ei ole piisavalt õhku läbilaskev. Higilööbe tekke peapõhjused on niiskus ja niiske õhk. Ärge pange beebit riidesse liiga paksult! Kandke hoolt, et lapse nahk oleks kogu aeg kuiv. Kui higilööve näib hoogustuvat, tuleb kindlasti ühendust võtta arstiga.
Soonkasvajad ehk angioomid ilmnevad umbes 2-3%-l vastsündinutest. Kõige vastuvõtlikumad neile on enneaegselt sündinud tüdrukud. Enamik soonkasvajaid ilmub esimese kolme-nelja elunädala jooksul. Mõnikord on need aga imiku nahal nähtavad juba sünnihetkel. Alguses on need suvalisse kohta tekkida võivad lamedad punakad või sinakad laigud. Aja möödudes muutuvad need üha suuremaks ja paksemaks.
Soonkasvajad võivad kasvada kümme kuud, vahel koguni aasta. Siis kärbuvad need passiivsesse faasi ning taanduvad lõpuks iseenesest. Umbes pooled angioominähtudest kaovad enne lapse viieaastaseks saamist. Enne kui laps saab kümneaastaseks, on 90-95% soonkasvajaist jälgi jätmata kadunud. Enamikul juhtudel ei ole ravi tarvis. Erandiks on olukord, kui angioominähud esinevad kohtades, kus nende kasv võib ohustada organismi korrapärast funktsioneerimist — näiteks silmade või suu juures. Ravi võivad vajada ka veritsevad angioomid. Kui teie lapsel on seda liiki probleeme, konsulteerige kindlasti laste- või nahaarstiga, kes määrab sobiva ravi.
Alati on hea teada last ähvardada võivate hädade põhjusi ja tunda haigusnähte. Lapse nahka õigesti hooldades te mitte üksnes ei kaitse teda, vaid kingite teile mõlemale palju muredevaba koosolemist.
