Rästik ei ründa ja mürk ei tapa
“Ülitundlikel, ka mesilasmürgi suhtes allergilistel inimestel tasub kindlasti olla väga ettevaatlik,” kirjutab Maaleht.ee foorumis Pärnus asuva Minizoo ning mitmete väga eripalgeliste roomajate omanik Peeter Põldsam.
Suur hirm rästikute ja nende hammustuse ees ei ole aga tema arvates põhjendatud. Pigem võib tappa hirm, kui et rästikumürk. Inimeste vastupanuvõime mürgile on siiski erinev.
PEA MEELES: rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada.
Rästikumürk on kollakas vedelik, mis on sõltumata aastaajast alati ühesuguse koostisega. Küll aga võib rästik “süstida” vastavalt soovile ja tervislikule seisukorrale inimkehasse erineva koguse mürki. Või hoiatuseks ka n-ö kuivalt, ilma mürki kasutamata hammustada.
Rästikuhammustust on lihtne vältida:
- Nähes rästikut, ära puuduta teda;
- Kohtades, kus rästik võiba liikuda, kandke saapaid;
- Ära topi marju-seeni otsides käsi okste vahele, kivide alla, puhmastesse jt. kohtadesse enne, kui oled veendunud, et see on maovaba tsoon.
“Kui juhtub siiski, et saate rästiku käest salvata, tuleb esimese asjana säilitada rahu. Enamasti halvim, mis teiega juhtuda võib, on see, et peate mõne päeva haiglas lamama,” teab Põldsam kogemusest.
