Kõikide liikide seas on inimkäed unikaalsed — mitte ainult selle poolest, mida nad oskavad, vaid ka suhtlemise tõttu. Inimkäed suudavad Sixtuse kabeli lage maalida, kitarri sõrmitseda, kirurgilisi instrumente käsitseda, marmorist Taaveti kuju tahuda, terast valada ja luulet kirjutada. Nad suudavad haarata, kraapida, torgata, lüüa, tunda, kombata, arvutada, hoida ja vormida maailma meie ümber. Meie käed on äärmiselt väljendusrikkad; nad oskavad viipe¬keeles kurtidega suhelda, aitavad lugu jutustada või paljastavad meie kõige salajasemad mõtted. Ühegi teise liigi jäsemetel ei ole sellist hulka oskusi.
Et meie käed saavad teha väga peeni liigutusi, siis võivad nad peegeldada ka aju peenimaid nüansse.

Vähest enesekindlust väljendavad käte asendid on kõrge enese­hinnangu vastaspoolus. Need peegeldavad aju ebakindlust, turvatunde puudumist ja eneses kahtlemist. Vähese enesekindluse tunnused annavad meile märku, et inimene kogeb negatiivseid emotsioone, mis võivad olla tingitud ebamugavast olukorrast või ka enesekindlust kahandavatest mõtetest või madalast turvatundest.

Liikumatud käed

Uurimused näitavad, et valetajad kalduvad ausatest inimestest vähem žestikuleerima, vähem puudutama ning vähem liigutama nii jalgu kui käsi. See on kooskõlas limbiliste reaktsioonidega. Ohuga silmitsi seistes (antud juhul siis valetamise ajal) liigutame end vähem või üldse mitte, et endale mitte tähelepanu tõmmata. Seda saab päris tihti jälgida vestluse ajal, sest valetades on käsivarte liigutused talitsetud ja vastupidi, tõtt rääkides, liiguvad küllaltki elavalt. Et taolisi muutusi kontrollib pigem limbiline süsteem kui mõtlev aju, on need palju usaldusväärsemad ja ütlevad rohkem kui sõnad, näidates, mis rääkiva inimese peas tegelikult toimub. Nii et jälgige, kas käed ja käsivarred ei jää korraga liikumatuks — see ütleb inimese peas toimuva kohta palju.

Käte väänutamine

Kui inimesed väänavad oma käsi või põimivad sõrmed vaheliti, eriti vastusena olulisele märkusele, sündmusele või muutustele oma ümbruses, annab see tavaliselt tunnistust stressist või puudulikust kindlustundest. Niisugune laialt levinud rahustava käitumise viis, mida võib jälgida inimeste juures üle kogu maailma, jätab sisuliselt mulje palvetamisest, ja võimalik, et alateadlikult seda ongi. Kui käteväänutamine muutub intensiivsemaks, siis võib nahk sõrmedel tänu vere äravoolule muutuda surve all kohati valgeks. See tähendab, et asjad arenevad halvemuse suunas.

Ristatud sõrmede või käte hõõrumine

Kõhklev (vähese kindlustunde kergem vorm) või kerges stressis inimene hõõrub lihtsalt õrnalt peopesi kokku. Kui aga olukord peaks muutuma pingelisemaks või kindlustunde tase jätkuvalt langema, siis võib näha, kuidas peopesa õrn silitus sõrmedega muutub palju ägedamaks ristatud sõrmede hõõrumiseks. Sõrmseong on kõrge stressi täpne indikaator, mida olen saanud jälgida küsitluste kõige ärevamatel hetkedel — nii FBIs töötamise ajal kui Kongressi ees küsimustele vastavate inimeste juures. Nii pea kui kõne alla tuleb eriti tundlik teema, hakkavad käed tegema hõõrumisliigutusi, mille käigus sõrmed sirutuvad välja ja põimuvad vaheliti. Oletan, et suurem taktiilne kontakt käte vahel saadab ajule rahustavaid signaale.

Naistekas avaldab katkendeid raamatust "KEHAKEELEST. Kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest" kirjastuselt Varrak. 
Selle asjatundliku raamatu abil saate tõsta oma inimeste tundmise oskust ja mõista, kuidas teie kehakeel võib mõjutada ülemuse, perekonna, sõprade ja võõraste arvamust teist endast.