Aive Luigela: Naised on haiged teisiti kui mehed
Terviseuurimused näitavad, et naiste enesetunne on tihti halvem, neil esineb sagedamini psüühikahäireid ja vaevusi, mille kehalisi põhjusi ei leita. Sageli kannatavad just närvilised, vaimses ja füüsilises pinges olevad naised munasarjade ja -juhade ägeda põletiku või valgete vooluse all.
Naised tarvitavad rohkem rahusteid ja ravimeid kui mehed. Aga nad elavad kauem! Kõik uurimused näitavad üheselt, et meeste ja naiste tervisekäitumine on erinev. 95% anoreksia- ja buliimiahaigetest on tütarlapsed ja naised.
Mis hoiab naisi tervemana?
Üks põhjus, mis hoiab naisi tervemana, on nende valmisolek kõnelda endast ja oma vaevustest sookaaslastega ja arstidega. Naised loovad endale tihti sõbrannade võrgu, et terviseprobleemidest kergemini üle saada. Kuid pole valgust ilma varjuta. Saatusekaaslastest sõbrannade keskel hakkavad naised kergesti oma kannatusi „nämmutama”, mis teeb neid depressioonidele ja psühhosomaatilistele vaevustele vastuvõtlikumaks.
Teine põhjus, miks naised oma tervisega teistmoodi ringi käivad, peitub bioloogilistes kogemustes: menstruatsioon ja sünnitus muudavad naised realistlikumaks. Mehed seevastu kannavad endas vigastamatuse illusiooni, enesepettust, et tervisega naljalt midagi ei juhtu. Parim näide on hõivatus vähi varajase avastamise programmidest, naised käivad rohkem ennast kontrollimas kui mehed.
Ka arstiabi on erinev. Meeste puhul nähakse tavaliselt esiplaanil puhtkehalisi, naistel psühhosomaatilisi häireid. Naistega seoses mõtlevad arstid südameinfarktile harvem kui meeste puhul. Meestel on tõepoolest suurem risk südameinfarkti saada ja naistel esineb see hilisemas eas, sest nooruses tagavad kaitse naissuguhormoonid.
Kes on siis halvemad haiged — mehed või naised? Ei ühed ega teised. Nad on lihtsalt erinevad ja sellisena tuleb neid ka näha.
Naisi ohustavad haigused
Emaka- ja rinnavähk on üks rängemaid haigusi, mis võib naisi rünnata. Arvatakse, et rinna- ja emakavähi esinemissageduse dramaatiline tõus viimasel sajandil Lääneriikides on seotud just lääneliku elustiiliga: vähene liikumine, rafineeritud süsivesikute ja küllastamata rasvade rohke tarbimine, sünnituste arvu vähenemine.
Suurim oht haigestuda on nendel naistel, kel rasvkude ladestub rindades ja kõhul. Ülekaalulistel vähihaigetel on haigus paraku ka halvema prognoosiga.
On leitud, et suure rasvasisaldusega toit tõstab östrogeeni produktsiooni organismis. Maades, kus süüakse vähema rasvasusega toite, on naistel östrogeensete hormoonide tase veres madalam ja ka vähki esineb vähem. Madal risk haigestuda rinna-, munasarja- ja emakavähki on neil, kelle toidus üldine rasvakogus ei ületa 25% päevasest kalorsusest ning valdav osa sellest saadakse monoküllastamata ja oomega-3-rasvhapetest (rasvased kalad, linaseemned jms). Vähirisk on minimaalne, kui sellisest toitumistavast on kinni peetud juba puberteedieas.
Lina- ja tudraõliseemnete tervislikku toimet seostatakse nende kiudainete, limaainete, lektiinide ja alfa-linoleenhappe (oomega-3-rasvhappe) sisaldusega.
Lektiinid on taimsed östrogeenid, mis kaitsevad terveid rakke ja alandavad seega rinnavähi riski.
Linaseemnete omapära on rohke limaainete, aga ka sinihappe glükosiidi — linamariini — sisaldus. Linamariin vabastab seedetraktis hüdrolüüsudes toksilist sinihapet, mistõttu tooreid linaseemneid ei ole suuremal hulgal korraga soovitatav toiduks kasutada. Väikeste koguste (näiteks 1 sl korraga) kasutamisel tuleb organism ise toime selle kahjutuks tegemisega.
Taimseid östrogeene sisaldavad ka sojatooted. Arvatakse, et kõige tõhusamalt alandab vähiriski see, kui sojatooteid süüakse juba lapsena ja teismelisena.
Lektiine leidub veel nii teraviljades, nagu oder, tatar, hirss, kaer, kui ka aedviljades, nagu brokoli, porgand, spinat.
Seos on ka insuliinitaseme ja rinnavähi vahel. Insuliin on kõhunäärmehormoon, mis reguleerib veresuhkru taset organismis — ja see hormoon toimib nimelt östrogeeni mõju tugevdavalt. Tärklise- ja suhkrurikas toit tõstab insuliinitaset.
Pole vaja süüa toite, mis sulle ei maitse
Kui vähktõbi meid siiski murrab, on toitumis probleemid hoopis teised ja ravi ajal tuleb arvestada juhistega, mis on osutunud vajalikuks seedeelundite haiguste korral.
Vähiravi ajal võib tekkida isupuudus, mis on põhjustatud kiiritusravist või vähiravimitest. Süüa tuleb sel juhul tihti ja kindlatel kellaaegadel ning korraga vähe. Muidugi tuleb ka haiguse ajal püüda toituda mitmekesiselt ja tervislikult, et organism saaks kõik vajalikud toitained. Juua tuleks rohkem söögikordade vaheajal.
Ka maitseaisting võib muutuda ja sel juhul ei ole vaja süüa toite, mille maitse tundub ebameeldiv. Väikesed vahepalad kuuluvad põhitoidukordade vahele, seepärast peavad alati käepärast olema puuviljad ja marjad, peeneks riivitud juurviljad, pähklid, mandlid, kohupiimakreemid jms.
Kõhukinnisuse leevendamiseks on kõige parem kasutada probiootilisi piimatooteid ja hommikuti juua tühja kõhuga sidrunivett. Samuti on kasulikud püreestatud ja mehuna valmistatud tooted ploomidest. Putrudele tuleb aga lisada kliisid ja purustatud seemneid. Ka linaseemnetest valmistatud tõmmis aitab kõhukinnisust leevendada.
Tupeseen on üks ebamugavamaid ja piinavamaid probleeme naiste elus. Sageli põhjustab see põletik sügelust, kipitust ja kohupiima taolist voolust, vahekord võib olla valulik. Viimasel ajal ei taha pärmiseeneinfektsioon ravile hästi alluda, mille üheks põhjuseks arvatakse seda, et tupe normaalne mikrofloora ehk piimhappebakterid, mis peaksid olema ülekaalus, on hävinud. Hävinud piimhappebakterite taastamiseks on soovitatav tarbida probiootikumidega hapupiimatooteid.
Tupeseent soodustavad suhkurtõbi, kilpnäärme alatalitlus, allergia, liigne magusasöömine jms.
Valulik ja ebakorrapärane menstruatsioon on rohkem teismeliste probleem ja tsükkel võib naisena stabiliseeruda. Naised võivad olla altid valulikele või rasketele menstruatsioonidele teatud aegadel, näiteks menstruatsiooni puhkedes või menopausi lähenedes, mil menstruatsiooni iseloom võib märgatavalt muutuda. Võivad kaasneda kõhulahtisus, peapööritus, tugevad peavalud, nutuhood ja üliärritavus, iiveldus ja oksendamine ning füüsilise jõuetuse tunne.
Sellisel ajal tuleks vältida kofeiinisisaldusega jooke, nagu kihisevad koolad, kohv, must tee ja šokolaad, kuna need suurendavad lihaspinget ja valutundlikkust.
Ränga veritsuse komplikatsioonina võib kujuneda aneemia, sellepärast tuleb tarvitada rohkesti rauarikkaid toite: rohelisi lehtköögivilju, mune, kaunvilju, kaerahelbeid, seemneid, kala ja täisteratooteid. Et raua imendumist soodustada, tuleb vältida tee ja vee joomist eine kõrvale. Kasulikud on C-vitamiini rikkad mahlad, sest C-vitamiin soodustab raua imendumist, kuid juua tuleks pool tundi pärast söömist.
Ka taimsed östrogeenid, mida leidub näiteks sojatoodetes, näivad soodustavat optimaalset hormoontasakaalu. Seega on kasulikud sojapiim, sojajogurt, sojajuust ja ka teistest teraviljadest ja pähklitest saadavad taimsed östrogeenid.
Oluline on, et menstruatsiooni eel ja ajal oleks toit täisväärtuslik kõikide esmavajalike toitainete osas.
Üleminekuaastad ei ole mingi haigus, nagu seda pole ka menstruatsioon. Üleminekuaastad kuuluvad naise ellu niisama loomulikult nagu menstruatsiooni algaminegi. Ometi toob see paljudele naistele kaasa elu ühe raskema perioodi, sest sel ajal toimub naise kehas suur hormonaalse ja bioloogilise tasakaalu muutumine, mida põhjustab munasarjade vananemine. Munasarjade kõige tähtsam funktsioon on toota munarakke ja valmistada hormooni nimega östrogeen. Vananemisel munasarjade töö aeglustub, munarakke ja östrogeeni tekib vähem.
Positiivne ellusuhtumine on siin eriti tähtis, samuti liikumine ja tervislik toit. Kuid saatuse irooniana on ülekaalulistel kergemad sümptomid. Rasvkude toodab östrogeeni, mis korvab suguhormoonide vähenemise. Sellegipoolest ei maksa ennast hirmu pärast paksuks süüa, et kergemini pääseda.
Kadugu kuumad hood ja öised higistamised, mis paljusid naisi sel perioodil saadavad! Selleks:
- Liigu korrapäraselt ja võimle igal hommikul.
- Püüa vältida jooke ja toite, mis tekitavad kuumalaineid — kofeiini sisaldavad joogid ja alkohol, liig kuumad ja väga vürtsised toidud.
- Lülita oma toidusedelisse rohkem taimseid toiduaineid, vähenda rasvase toidu söömist miinimumini.
- Joo rohkesti taimeteesid ja probiootikumidega rikastatud piimatooteid.
- Hoia oma kehakaal kontrolli all tervisliku toiduga, muutes igapäevast toidusedelit kergemate ja lahjemate toitude kasuks.
- Jälgi, et organism saaks piisavalt A-, E-, C- ja B-grupi vitamiine. Kui neid toiduga piisavalt ei saa, tuleb neid apteegis müüdavatest vitamiinide ja mineraalainete kompleksist juurde ammutada.
- Proovi tarbida rohkem rukki- ja sojatooteid, salveid, pruuni riisi, lina- ja päevalilleseemneid, külmpressiõlisid, lehtpeeti ja kõiki E-vitamiini sisaldusega toiduaineid.
Toitumishäired on omased eeskätt naistele ja need avalduvad söögi armastuses ja vihkamises. Need on anoreksia (hirm ja vastumeelsus söömise ees), buliimia (sund liig palju süüa ja sageli ka oksendamise väljakutsumine) või liigsöömishood.
Buliimia on üks kõige levinum tütarlaste söömishäire. Tavaliselt saab see alguse kui kaalujälgimise meetod, ent pahatihti are-neb see haiguseks, mille iseloomulikumad tunnused on vahelduvad õgimis- ja sellele järgnevad oksendamishood, lahtistite söömine või organismist vett väljutavate ravimite tarvitamine, kuid ka nälgimine või ülemäärane liikumine. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimikute meeli ja tundeid valitsevad mõtted toidust, mis viivadki impulsiivsete söömissööstudeni, mida hiljem kahetsetakse ning püütakse oksendamisega korvata.
Nagu kõik sõltuvused, on buliimia progressiivne ja enesehävituslik. Korduv oksendamine ja ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada füsioloogilisi muutusi.
Anoreksia on tahtlikult esile kutsutud nälgimisseisund. Alguses püüavad tütarlapsed olla kõhnad ja ilusad, kuid siis võtab anoreksia juured alla ja hakkab oma elu elama. Anorektik proovib oma käitumisega maailmale tõestada, et ta suudab saada isegi kõhnemaks, kui maailm teda näha tahab. Kord juba juurdunud, on see üks haigusi, mida on üliraske ravida. Anoreksia on kõige sagedasem surmaga lõppev psühhiaatriline haigus ja see saab alguse tavaliselt 14.-18. eluaastal.
Kui juba on diagnoositud toitumishäire, võib osutuda vajalikuks haiglaravi keha vedelikutaseme taastamiseks ja kunstlikuks toitmiseks.
Eneseabi on võimalik vaid siis, kui inimene on endale probleemi teadvustanud, mis on võimalik psühhiaatrilise vahelesekkumisega. Kindlasti peab haige nõu pidama toitumisspetsialistiga, sest õpetussõnu saab jagada vaid individuaalselt.
Esmane toitumisteraapia peab algama roheliste köögiviljade, munade, piima, täisteraviljade, pähklite, seemnete ja liha kasutamisest. Ilmselt on organismis suur tsingipuudus, mida just nimetatud toiduainetest on võimalik saada. On ju teada, et tsingipuudus organismis ja toitumishäirete tekkimine on omavahel tugevasti seotud.
Normaalsöömisele üleminekuks tuleb igale toidukorrale lisada vähehaaval toitvaid suupisteid. Söögikordi on vaja tihendada, nii et magu ei saaks ülekoormatud kolme põhisöögikorraga. Päevaratsiooni kuulugu ka vahepalad mahladega, piimatoodetega või puu- ja köögiviljadega.
Naistekas avaldab katkendeid Aive Luigela "Tervise Kokaraamatust" kirjastuselt Varrak. Armastatud autori ja tervisliku toitumise eeskõneleja Aive Luigela kuuendas raamatus käsitletakse nii immuunsüsteemi tugevdamist, toiduallergia ohjamist, südamele, neerudele ja teistele organitele meelepäraseid toite, ning ka lihtsalt nõuandeid ja nippe, kuidas organismi puhtana hoida ja turgutada.
