Talvine toidulaud

Traditsiooniliselt väheneb talvisel toidulaual puu-ja köögiviljade osakaal. Organism võitleb külma ja stressidega ning nõuab rohkem rammusamat toitu. Seda aga ilmaasjata! Taimetoidu defitsiit igapäevasel toidulaual põhjustab vitamiinide ja mineraalainete puudujääki ning sooletegevuse loidust. Tulemuseks on väsimus ja peavalud. Eks ole tuttavad sümptomid? See näitab, et tarvis oleks taas oma toidule mõtlema hakata.

Dietoloogide arvamust mööda pole puu- ja köögiviljade osaks vaid primitiivne soolestiku stimuleerimine ega vitamiinide hankimine organismile. Tavapärastes puu- ja köögiviljades, mis on ka talvisel ajal meie kliimavööndis kättesaadavad, on peidus rikkalikud organismi noorendamise ja tervise tugevdamise võimalused.

Tomatid on südamele kasulikud. Need väikese kalorsusega viljad on rikkad kaaliumi poolest, mis on eluliselt vajalik südametegevuseks ning veresoonte seisundi korrashoidmiseks.

Õunu tuntakse juba ammustest aegadest nende kasulikkuse tõttu, ometi avastavad teadlased jätkuvalt selle “puuviljade kuninga” ravivõimalusi.

Lisaks õuna ammutuntud omadustele nagu võime viia organismist välja liigseid soolasid ja vett, soovitatakse tänapäeval õunu isegi peavalude ja kõrgenenud vererõhu puhul.

Viimased uuringud on aga leidnud nendes flavonoide, mis ennetavad trombide teket veresoontes.

Eelistada tasuks oma aia vilju. Importõunu on soovitav koorida.

Küüslauk tugevdab immuunsüsteemi. Selles leiduv valk stimuleerib selliste antikehade tootmist, mis tagavad kindla kaitse ümbritseva keskkonna hukatusliku mõju eest. Küüslauk alandab kolesteroolitaset veres, takistab trombide teket, alandab arteriaalset vererõhku hüpertoonia puhul ning aeglustab isegi vähirakkude kasvu. Kõik need omadused on värskel küüslaugul, mitte termiliselt töödeldud.

Vaata ka: Küüslauk – kümme häda, üks vastus

Pähklid on närvide toit. Need on rikkad B-vitamiini poolest, mis tugevdab närvisüsteemi, parandab ajutegevust, ei lase ärritusel võimust võtta ning tõstab kontsentratsioonivõimet. Samuti sisaldavad pähklid ka mitmeid vajalikke mineraale. Ettevaatlik peab olema ainult valguga, sest näiteks 7 mandlit annavad juba päevase valgukoguse. Liigne valk muutub neerudele kurnavaks. Seega tasuks “pähklipäevadel” ülejäänud toidu valguosa vähendada.

Hapukapsas on C-vitamiini kõige kättesaadavam ning rikkalikum allikas. Ainult et sellega ei osata õigesti ringi käia – hapukapsast peab säilitama temperatuuril +1 kuni – 4 kraadi, korralikult kokkutambituna ning kaetuna soolvee korraga. Ainult siis säilivad seal vitamiinid ning mineraalained.

Hapukapsas, mis on soolveest välja võetud kaotab juba kolme tunni pärast kolmandiku oma C-vitamiinist, 12 tunni pärast aga juba poole.

Kapsavedelik on aga ammendamatu piimhappebakterite allikas. Viimased hoiavad soolestiku tööl silma peal.

Lahtisti pole lahendus

Kapsa kiituseks

Hurmaa massist moodustavad tervelt neljandiku glükoos ja fruktoos, nii et kaks-kolm vilja aitavad täiesti nälga kustutada. Sellel hurmaa iseärasusel on tohutu tähtsus südamehäiretega haigete jaoks: organism kasutab hurmaa “suhkru” ära südamelihase toitmiseks, seejuures ei saavuta glükoositase veres haripunkti, nii nagu see juhtub rafineeritud suhkru kasutamisel. Lisaks sisaldab hurmaa palju kaaliumi, mille kasust südamele on juba ülalpool räägitud.

Porgand on toitaineks rakkudele. Rakkude noorusallikaks on A-vitamiin, mille tootmise algainet – beetakarotiini- porgand rohkesti sisaldab. See vitamiin stimuleerib rakke ning kannab hoolt nende uuenemise eest. Kaitseb nahka keskkonna mõjude eest, takistab kortsude teket ning muudab naha elastseks. Kõigele lisaks takistab beetakarotiin ka sooltevähi teket.

Porgand - karotiini ristiema

Sidrun ja jõhvikas sisaldavad hulgaliselt C-vitamiini ning kaaliumi soolasid. Need on eriti kasulikud tugevdamaks organismi külmetushaiguste ning infektsioonide perioodil, mis langeb tavaliselt kokku jaheda sügis-talvise hooajaga.

Rekord on aga kiivi käes. C-vitamiini sisalduse poolest jääb see alla vaid mustsõstrale. Võrreldes aga apelsinidega leidub kiivis C-vitamiini kaks korda rohkem. Kiivi unikaalsus seisneb selles, et säilitamisel C-vitamiini kogus ei vähene, seda tänu tihkele koorele, aga ka hapetele, mis viljas sisalduvad. Üks kiivi sisaldab endas täiskasvanud inimese C-vitamiini päevanormi. Lisaks sisaldab kiivi ka kaaliumi ja magneesiumi.

Oliivid (nii värsked kui marineeritud) sisaldavad hulgaliselt naatriumi soolasid. Vajadus nende järele kasvab eriti palavas umbses ruumis, kui sool aitab organismil niiskust hoida.

Toite oliividest

Oliivid – rohi kõige vastu

Päevalilleseemned on rikkad vitamiinide-antioksüdantide, osaliselt ka E-vitamiini poolest. Need on eriti kasulikud suitsetajatele. Päevalilleseemned on ka üks kättesaadavamaid magneesiumi allikaid.

Magneesiumi-kaltsiumi tasakaal

Must aroonia on vastavalt viimastele teadlaste avastustele tshempion selliste ainete-antioksüdantide sisalduse poolest, mis kaitsevad vähi eest. Lisaks veel ka suur C-vitamiinisisaldus.

Banaan on tõeline energiapomm. Mitte ükski taimne toiduaine ei lae organismi energiaga nii kauaks ajaks (45-60 minutit) kui banaan. Seejuures moodustavad selle kalorid kergesti omastatavaid süsivesikuid – sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Kõrge süsivesikute sisaldus ning madal rasvasisaldus soodustavad kolesteroolitaseme alanemist. Banaanid sisaldavad rohkesti kaaliumi, mis reguleerib veevahetust organismis ning samaga kaitseb infarkti ja insuldi eest (südame rütmi kõikumistega inimesed võiksid ka päevas banaani süüa, vähemalt treeningperioodidel kui kaalium higi ja joodud veega kehast välja viiakse). Gastroenteroloogid “austavad” banaane nende erakordselt madala happesuse tõttu. Mida banaanides vähe on, siis need on vitamiinid - siin on teised puuviljad banaanidest kaugelt ees. Leitud on vaid jälgi C-, B1-, B2- ja PP-vitamiinidest.

Vaata ka :

Helded sügisannid

Just sellest jääbki vajaka

Midagi kõrvataha panemiseks terviseteadlikule naisele