Mis on unepaanika?

Unepaanika, ladina keeles pavor nocturnus, iseloomulikuks tunnuseks on tohutu hirmutunne, millega tavaliselt kaasneb ajutine suutmatus ümbritsevat teadvustada ning kõrvaltvaatajale võib see olla üsna hirmuäratav. Unepaanika tekib tavaliselt rahuliku une faasi lõpuosas, sageli umbes 90 minutit pärast uinumist.

Kõige sagedamini esineb seda kummalist häiret lastel. Mõnedel andmetel kogeb unepaanikat umbes 6% lastest vanusevahemikus 3-12 eluaastat.

Täiskasvanutel esineb unepaanikat märksa harvemini, kuid selle tunnused on sarnased.

Mis põhjustab unepaanikat?

Sarnaselt paljude unehäiretega on sagedasemateks põhjusteks stress ja unevaegus. Paanika teket võib soodustada ka palavik või kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid.

Täiskasvanutel ei ole see häire enamasti krooniline ning on tavaliselt seotud emotsionaalsete teguritega. Soodustavateks asjaoludeks on stress, alkoholitarbimine ning minevikus kogetud väärkohtlemine või depressioon.

Millised on unepaanika sümptomid?

Nähes oma lapsel unepaanikat, on suurem osa vanemaid väga ehmunud ja kipub üle reageerima ning see pole mingi ime. Unepaanika sümptomiteks võivad olla oiged, ägamine, karjed, visklemine, hingeldamine, nutt, higistamine ja kiirenenud südamelöögid, aga kõige hirmsam on ehk lapse puhast paanikat väljendav näoilme.

Unepaanika ajal on enamik lapsi kontaktivõimetud, segaduses ja neid on raske äratada. Laps võib enne täielikult ärkvele tulekut isegi uuesti magama jääda ja pärast toimunust mitte midagi mäletada.

Enamik paanikaepisoode kestab vaid mõne minuti, kuid vahel võib lapse täielikuks rahunemiseks kuluda kuni 30 minutit.

Mis vahe on unepaanikal ja õudusunenägudel?

Unepaanikal ja õudusunenägudel on mitu olulist erinevust. Õudusunenäod tekivad kiire une faasis ehk uneprotsessi märksa hilisemas järgus, tavaliselt varahommikul, samas kui unepaanika tekib aeglase une faasis öö hakul.

Õudusunenägude korral nähakse unes hirmuäratavaid sündmusi, mida pärast ärkamist on kerge meenutada. Samas unepaanika järel inimene tavaliselt ei mäleta, et midagi hirmsat oleks toimunud, ning unenäosündmuste asemel kogetakse sageli lihtsalt puhast hirmutunnet. Õudusunenägu nägevat inimest on lihtne äratada, kuid unepaanika all kannatajat on sageli väga raske unest äratada ning paanikahoog võib jätkuda veel mitme minuti jooksul pärast äratamiskatsete algust.

Kuidas unepaanikat ravitakse?

Kodus saavad vanemad rakendada unepaanika all kannatava lapse puhul järgmisi ettevaatusabinõusid.

Muuta lapse tuba võimalikult ohutuks, et vältida vigastusi. Kõrvaldada und segavad asjaolud (tagada, et tuba oleks pime jne). Jälgida, et magamaminek ja äratus toimuks alati samadel kellaaegadel.

Muud ravivõimalused peale nende lihtsate ettevaatusabinõude on unepaanika puhul üsna piiratud. Kui paanikat soodustab alkohol või stress, tuleb püüda nende mõju elimineerida. Ravimitest on osutunud tõhusaks ainult tritsüklilised antidepressandid, näiteks imiprimiin või bensodiasepiinid, kuid ka nende mõju on vaid lühiajaline.

Mõnel juhul võib olla näidustatud psühhoteraapia või nõustamine, eriti selleks, et vanemaid harida ning neid rahustada, et tegemist ei ole tegelikult nii tõsise häirega, nagu esmapilgul võib paista.

Ennetuse osas võib olla abiks see, kui regulaarselt unepaanikat kogev laps mõnikord 15 minutit enne oodatavat paanikahoogu üles äratada.

Milline on unepaanika all kannatavate inimeste prognoos?

Õnneks ei ole unepaanikal erilisi pikaajalisi tagajärgi. Lastel kestab see häire tavaliselt vaid mõned nädalad ning kaob täielikult noorukieas.

Unepaanika ainus suurem võimalik tüsistus on unetus. Samuti võib unepaanika suurendada tõenäosust teiste une- või psüühikahäirete tekkeks, aga seda seost ei ole kuigi põhjalikult uuritud. Mingeid olulisi lühiajalisi tüsistusi ei ole leitud.