Väsinud ja pea valutab? Ära unusta rauda!
Raud on tähtis mineraal ning oluline osa meie organismi töös. Rauda on võimalik kehal omastada lihast ning puuviljadest, köögiviljadest, juurviljadest ning teraviljadest. Kõige lihtsam on kehal rauda omastada lihast.
Rauda on hemoglobiinis, vere punases värvuses. Hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest keha kudedesse. Punaste vereliblede tootmiseks vajab keha rauda. Kui toiduga ei saa piisavalt rauda, moodustub kehas liiga vähe punaseid vereliblesid ning keha ei saa piisavalt hapnikku.
Rauda on rikkalikult maksas ja verest valmistatud toidus nagu näiteks verivorstis. Ka lihast, munas, kalas, spinatis, teistes köögiviljades, puuviljades ja juurviljades. Fertiilses eas naised peaksid tarbima 15 milligrammi, mitte fertiilses eas naised ja mehed 9 milligrammi ning lapsed 8-11 milligrammi rauda päevas.
Süües päevas 100 grammi verivorsti, on fertiilses eas naine saanud vajaliku koguse rauda, või 50 grammi kõrvitsaseemneid, 150 grammi veisefileed või 100 grammi spinat. Rauapuudus tekib sageli just fertiilses eas naistel menstruatsiooni tõttu, kuid on ka noorte hulgas tavaline. Kõhuviirused, gluteiinitalumatus, suur verekaotus ning kõrge vanus on sageli halva rauaomastamise põhjuseks. Riskigrupis on ka taimetoitlased.
Pikaajaline rauavaegus võib viia rauapuuduseni ning selle tunnuseks on sageli väsimus, pearinglus, hingeldamine, südamekloppimine, peavalu või kohin kõrvades.
Soovitused:
- Söö rauarikkaid toite tarbides ka C-vitamiini sisaldavat toitu, sest see aitab kehal rauda omastada.
- Väldi rauarikaste toitude tarbimisel tee, kohvi ja veini tarbmist.
Allikas: Expressen.se
