Puhta etiketi kontseptsioon aitab tarbijal leida arusaamatute e-aineteta tervislikke tooteid
Novembris tõi Valio müügile Alma Kodused jogurtid, mis sisaldavad võimalikult vähe koostisosi ehk vaid piima, marju, suhkrut, tärklist ning juuretist. Tegemist on Eesti esimese clean label ehk puhta etiketi kontseptsiooni järgi valminud tootega.
Puhta etiketi kontseptsioon oli Suurbritannia toiduainetöösturite viis tulla vastu tarbijate nõudmisele loobuda tervisele kahjulikest ja arusaamatutest e-ainetest. Nii ongi kontseptsiooni põhireegel, et toote koostisainete nimekiri oleks võimalikult lühike.
Toitumiseksperdi Mai Maseri sõnul on clean label saanud maailmas populaarseks, sest see võimaldab saada toodetele naturaalselt häid maitseid nõnda, et mistahes keeruliste nimedega lisaained meie tervist ei kahjustaks.
Maasikamaitse maasikast
„Clean label kontseptsioon võtab kokku nii toote värskuse, ohutuse, lokaalse päritolu, tervislikkuse kui ka võimalikult väiksema töötlemisastme ja koostisosade nimekirja. Kontseptsioon välistab sünteetilised ühendid, üldjuhul hoidutakse ka pektiinist, letsitiinist ja guarkummist. Kasutatakse tavalist modifitseerimata tärklist, taimseid õlisid, kliisid ja täisterahelbeid, looduslikke maitse- ja lõhnaaineid ning mõõdukalt suhkrut,” loetles Mai Maser kontseptsiooniga sobivaid ning mittesobivaid aineid. „Ideaalis tähendab see seda, et maasikajogurtile annab maitse, lõhna ja värvi maasikas, mitte sünteetilised värvid ega tootesse loogiliselt mitte kuuluv lisaaine,” lisas ta.
„Inimene on evolutsiooni käigus kohandunud loodusliku ja loomuliku toidu tarbimisega, seetõttu ei ole meie organismil kujunenud välja oskust võõraid sünteetilisi ühendeid lõplikult lõhustada. Nii võib lisaainetel sõltuvalt inimesest olla kas allergiline toime või võivad nende osalisel lõhustumisel tekkida ka mutageensed või koguni kantserogeensed vaheühendid. Lisaainete koostoimest või kuhjumisest võib tekkida ka kõrvalmõjusid, mis avalduvad alles aastakümnete pärast,” rääkis lisaainete kahjulikkusest Mai Maser.
Clean label kontseptsioon on veel välja töötamata
Tema sõnul on positiivne, et toiduainetööstused ka Eestis hakkavad rohkem pöörama tähelepanu toidu puhtusele ja tervislikkusele. „Tarbijal on väga raske keerulisel toiduainetemaastikul orienteeruda — clean label tähistusest võiks tulevikus saada Eesti tarbijale lihtsa ja loodusliku toidu garantiimärk,” lisas ta.
