Paljud kurdavad, et jooga on füüsiliselt liiga lihtne või liiga aeglane. Tegelikult see oleneb joogastiilist, aga ilmselt pakub iga stiil sulle üllatusi. Füüsilises joogas on vastupidavusharjutusi, taskaaluharjutusi, painduvusharjutusi ja mängulisi harjutusi. Nendel mängulistel harjutustel on enamasti ka füüsiline mõju mingile organile, aga paneb proovile ka sinu uskumused, “kuidas käitub korralik täiskasvanu”. Joogatund on üllatanud ka hästitreenitud sõjaväelasi, rääkimata kõikidest teistest, kes on esimesest tunnist, kui nad on juhtumisi edasijõudnute tunnist osa võtnud, lahkunud imestusest suurte silmadega.

Paljud kardavad, et neile ei meeldi jooga, sest ei suuda istuda rätsepistes. Joogas istutakse sageli rätsepistes, sest nõnda istusid ja istuvad tänaseni Indias paljud inimesed oma tööl või vabal ajal. See võib lääne inimesele olla alguses ebamugav asend küll. Iroonilisel kombel on just selle poosi nimi “lihtne asend”. Sest meie oleme harjunud istuma toolil ja see indiapärane “lihtne asend” ei tundu sugugi lihtne. Kui sa oled terve, traumadeta, aga ei saa istuda selles asendis, tähendab, et sul on “puusad kinni”. Seega oleks vaja joogat, et pingeid sellest piirkonnast vabastada. “Istumisjooga” ehk klassikaline mediteerimine ongi seepärast edasijõudnute pärusmaa: eelduseks on paindlikkus ja energia vaba liikumine kehas, mis saavutatakse füüsiliste harjutustega. Kui Sa kardad, et pead joogafestivalil rätsepistes tundide kaupa istuma, siis ära selle pärast küll muretse! Istumine on tavaliselt väike osa joogatunnist, lisaks on stiile, kus vaid korraks istuda saab nagu ashtanga, vinyasa, tiibeti ja Šivananda jooga. Kui sa aga tõepoolest ei saa rätsepistes istuda, siis võid proovida teisi istumisasendeid: näiteks põlvili kandadel istudes või muud asendid — peaasi, et selg on maaga risti ja maksimaalselt sirge. Ja paljud, kes armastavad istumismeditatsioone, kasutavad spetsiaalseid teraviljakestadest istumispatju või miks mitte väikeseid meditatsioonipingikesi.

Mõned pelgavad, et äkki jooga on religioon. Ei ole. Eksitav võib olla, et joogafilosoofias on sees sõna “jumal”, aga see on kõrgem jõud, sügavam olevus, hing, mis on meie sees ja mis on osa Universumist. Eestis on tehtud küsitlusi inimeste religioossuse teemal. Suurem osa inimesi Eestis ei usu jumalat, küll aga usuvad kõrgemat jõudu. See sobib joogafilosoofiaga suurepäraselt.

Paljusid hirmutab, et äkki jooga on mingi hipide värk. Tõsi on, et hipide hulgas olid kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel USAs esimesed joogahuvilised. Täna tegelevad joogaga kõiksugused erinevad inimesed õiguskantslerist tippkoolitajateni, pangatelleritest hambaarstideni. Joogas tegletakse teadlikkuse toomisega igasse eluaspekti. See on viis, kuidas hoida keha terve, meel rahulik ja hing õnnelik ning kindlustada endale kvaliteetne elu. Ja seda läheb vaja teistelgi kui ainult hipidel

Kolmas rahvusvaheline Joogafestival Haapsalus toimub 26.-27. juulil. Selle suve Joogafestivalil on esindatud 14 põnevat joogastiili, parimad õpetajad, väemuusika, bazaar ja lasteprogramm. Osta pilet SIIT!