Meestele: ära ole rumal ja otsusta ise, kellega lapsed saad!
Kuigi vastutus rasestumisvastase vahendi kasutamise eest lasub mõlemal partneril, jääb meeste ainukeseks võimaluseks seda otsust reaalselt reguleerida läbi kondoomi.
Seksuaaltervise eksperdi Siim Värvi sõnul ei käi jutt siinkohal püsisuhtes olevate, teineteist usaldavate inimeste kohta. Aga kui sa tutvud oma partneriga samal õhtul ja ei näe teda tõenäoliselt enam kunagi? Sel juhul peaks kondoom olema kohal niisama kindlalt kui mõlemad partnerid.
Siim Värv ütleb, et see viimane mõte ei ole kellelegi uus aga ometi juhtub, et kui olukord on käes ja kirg lööb lõkkele, jääb kondoom taskusse paremaid aegu ootama. Miks ometi? Kas tõesti kardab Eesti mees vastutust võtta? On ju üldlevinud stereotüüp, et tõeline mees on see, kes võtab ja kasutab, jahib ja murrab, rabab ja rahuldab. Selle kõige tegemine võtab ilmselt nii palju energiat, et enda ja oma partneri tervise või tuleviku peale mõtlemine lihtsalt ununeb. Millegipärast on Eestis sügavalt juurdunud arusaam, et tervis ja kõik sellega seonduv on naiste mure. Mees muretseb tervise pärast heal juhul siis, kui operatsioonilaualt tõuseb. Või kui arst talle teatab, et tema erektsioonihäirete põhjuseks on mõni diagnoosimata ja ravimata jäänud suguhaigus. Kuid kindlasti on ka neid mehi, tõelisi mehi, kes julgevad võtta vastutust iseenda ja oma partneri (seksuaal)tervise eest. Kes julgevad kasutada kondoomi isegi siis, kui see pisut ebamugav tundub või kui “tunnetus pole päris see mis ilma”. Sest ükskõik kui tüütu võib olla kondoomi kasutamine — seksuaalsel teel levivate haiguste ravi või soovimatu rasedus on igal juhul ebamugavam.
Siim Värvi sõnul kipub olema nii, et sageli nähakse kondoomis vaid rasestumisvastast vahendit. See on muidugi õige, kuid raseduse vältimiseks on olemas ka efektiivsemaid meetodeid — pillid, rasestumisvastane plaaster, tuperõngas. Haiguste vältimiseks aga kondoomist paremat vahendit ei ole. Seetõttu soovitataksegi noortel kasutada nn topeltkaitset — korraga nii hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kui ka kondoomi. Pillid võivad olla, kondoom peab olema! Siim on kindel, et sageli on artikli alguses välja toodud vabandused vaid kattevarjuks tõsiasjale, et tegelikult ei tunne mehed endid kondoomi kasutades kindlalt. Oma nõrkuste väljanäitamine ei ole aga mehele meie ühiskonnas aktsepteeritav. Kartes teha viga või jääda partneri ees naerualuseks, riskeeritakse nii oma kui ka oma partneri tervisega. Ja kui seda tehakse kord, tehakse seda ka teine ja kolmas kord. Kas poleks kergem oma partnerile usaldada, et iga kord ei ole kondoomi kasutamine õnnestunud? Või et kondoomi kasutamine tekitab pisut ärevust? Kui nüüd rahulikult mõelda, siis kas säärane oma nõrkuse tunnistamine tekitaks partneris ebameeldivust? Või ehk hoopis positiivset tunnet, et tegu on tõeliselt hooliva mehega, kes hoolitseb oma partneri eest ka siis, kui ennast selleks liialt kindlana ei tunne?
Siim toob näite oma tuttavast, kes ta jõusaalis sattus pealt kuulama kahe noore neiu vestlust. Räägiti meestest. Täpsemalt — üks neist kiitis teisele taevani üht oma juhupartnerit. Tegu olnud tõeliselt hea mehega — ta julges kondoomikasutamise teemana üles võtta ja kondoomi ka kasutada.
Artikkel on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.
Hea lugeja, kui palju kogemusi on sinul tõeliste meestega, kes on julgenud võtta vastutuse nii enda kui Sinu eest?
