Lugeja ei saa aru: mitu korda peab ühte suhet lõpetama?
Meie sõprus algas tegelikult juba põhikoolis. Käisime paralleelklassides, aga kuna elasime samas kandis, sattusime tihti ka kooliväliselt suhtlema. Alguses oli see tavaline poisi-tüdruku sõprus, kuhu kuulus ka väike patsi sikutamine ja kõik need asjad, mida teismelised teevad. Gümnaasiumi läksime erinevatesse koolidesse. Kuna kooliga oli palju tegemist, hakkasime hoopis harvem kokku puutuma. Aga siis algas ka see aeg, kui hakkasime nagu noored ikka rohkem väljas käima ja sattusime vahetevahel samadele üritustele. Meie suhe muutus kohmetumaks, sest olime mõlemad peaaegu täiskasvanuks saanud ega osanud enam kuidagi käituda. Kuni ühel hetkel juhtus see, et mingil üritusel me suudlesime — see oli meie mõlema esimene suudlus. Varsti jõudsime ka voodisse ja olime ka seal üksteisel esimesed. See oleks võinud olla esimene armastus, aga… tegelikult olime me väga erinevateks inimesteks kasvanud. Me hakkasime küll regulaarselt kohtuma, aga me ei saanud üldse hästi läbi, kogu aeg vaidlesime ja meil olid elule nii erinevad ootused. Leppisime kokku, et me oleme lihtsalt sõbrad, aga boonustega, nagu öeldakse. Et kuni me kumbki oma ellu kedagi leidnud pole, magame koos ja oleme samal ajal head sõbrad edasi. Noh, sellised sõbrad, kes küll kunagi ühel meelel ei ole, aga keda ikka miski seob.