Leena mure: lõpetan ise kõik suhted, sest kardan haiget saada
Sain just 32-aastaseks. Sellises vanuses on loomulik, et mul on selja taga juba mitu suhet. Mis aga ei peaks loomulik olema, on see, et kõik minu suhted on lõppenud sellega, et mind jäetakse maha. Et mina saan haiget. Seda on juhtunud nii palju, et nüüdseks olen ma muutunud väga ettevaatlikuks. Ma lihtsalt ei suuda enam kannatada südamevalu. Ma ei taha lasta jälle mingil mehel enda südant murda. Oma viimased kaks suhet olen ma lõpetanud ise kohe, kui mulle on hakanud tunduma, et mehe tunded on vist natuke jahtunud. Mõistan, et see on põgenemine probleemide eest, aga ma lihtsalt ei julge riskida…
Mu praegune suhe on kestnud kõigest kaks kuud. See mees on eriline. Ma tunnen ennast temaga nii hästi ja kuidagi palju vabamalt kui eelmiste meestega. Me ei ela veel koos, aga enamus aega veedame ikka koos: kas olen mina tema pool või on tema minu pool. Aga paaril viimasel päeval olen hakanud tundma, et ta hoiab kuidagi omaette. Me pole kaks viimast ööd seksinud ja ta on kuidagi vaiksem kui enne. Ma ei tea, võib-olla on tal tööl mingi probleem — tal on päris vastutusrikas töö. Igatahes ma näen, et ta on veidi kapseldunud. Ma tahaksin sellest temaga rääkida, aga kardan nii väga, et ta ütleb, et meil ei ole mõtet jätkata, sest ta ei suuda mind õnnelikuks teha ja et probleem on temas, mitte minus ja kõik need asjad, mida mehed räägivad, kui nad naisi maha jätavad. Ma ei taha temast ilma jääda, aga ometi olen juba mitu korda kaalunud, kas peaks äkki selle suhte ruttu ise lõpetama, enne kui tema seda teeb… Oeh, mida ma küll peaksin tegema?
Kirjutage Naistekale, mida Leena peaks tegema — kuidas õppida julgema taas armuda ja armastada, kui sulle on nii palju haiget tehtud?
